Hüppelaud 2024

Järjekorras juba kaheksas suvekool Hüppelaud ootab tehnoloogiahuvilisi 14-19aastasi noori tänavu 5.-9. augustini Viljandis, et ehitada oma idee valmis tooteks ning omandada parimate mentorite juhendamisel ettevõtlus- ja tehnoloogiamaailmas vajalikke oskusi.

Hüppelaua jooksul on Sul võimalus:

  • Kooskonnas töötades ehitada startupilikus keskkonnas toodet;
  • Valida endale sobiv roll ja õppida koodi kirjutamist, disainimist ja toote turule toomist;
  • Kogenud mentoritega koos töötada ja omandada elulisi kogemusi erinevatest valdkondadest.

70 noort omandavad viie päeva jooksul baasteadmised ja praktilised oskused veebiarenduse, disainmõtlemise ja tehisaru vallas. Lisaks põnevatele esinejatele ja töötubadele külastatakse kohalikke tootmisi ja avastatakse Viljandimaa loodust.

Suvekool on kõikidele osalejatele tasuta ja tänavune registreerimine on lõppenud.

Esmaspäev, 05.08:

Transport Viljandisse: Tallinnast väljub buss kl 08:00, soovijad võivad tulla ka rongiga/autoga
– Bussis igal ühel kaasa võetud hommikusöök, jagada laiali eeltäidetud või täitmist vajavad nimesildid
10:30 Sissejuhatus: praktiline info Hüppelaua kohta, VIKKi tutvustus
11:00 Ideede pitchimine: esita julgelt oma idee, mida tahad tooteks ehitada
12:00 Kooskondade moodustamine: leia endale tiimikaaslased, kes aitaks oma oskustega täiendada kooskonda, mentorite tutvustamine ja valimine
13:00 Lõuna
14:00 Töötuba: “Kuidas ehitada nädalaga toodet/prototüüpi, parimad no-code lahendused”, Kaarel Reinvars
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtusöök
19:00 Õhtune programm: kooskonnatöö harjutused, tutvumine Viljandi Kutseõppekeskuses pakutavate õppevahendite, sh simulaatoritega: veoauto juhtimine, keevitamine, värvimine

Teisipäev, 06.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Töötuba: Devsprint tutvustus, Mihkel Jesse / Füüsiliste toodete ehitamine
11:00 Ehitamine (soovitav hommikune kooskonna koosolek, mentoritel oma koosolek)
13:00 Lõunasöök
14:00 Esinejad: Laima Šusta, Nucleate Baltics: “Kuidas tehisaru aitab meil luua uusi ravi(mi)tehnoloogiaid”
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtune programm: läheme metsa, et oma silmaga näha ja käega proovida metsahooldust, säästlikust metsamajandamisest räägib Martin Tammejuur, Vestman Energia ostujuht
Metsas toimub ka piknik, sest teatavasti ei maitse söök mitte kusagil paremini kui vabas looduses:)

Kolmapäev, 07.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Töötuba: Tootedisaini A ja O
11:00 Ehitamine (soovitav hommikune kooskonna koosolek, mentoritel oma koosolek)
13:00 Lõunasöök
14:00 Esinejad: Denys Kovalenko/Kristjan Korjus/Silver Keskküla: “Practical solutions of AI”
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtusöök
19:00 Õhtune programm: Clevoni külastus, tuuri teeb ettevõtte tegevjuht Arno Kütt, aasta tööstur 2019

Neljapäev, 08.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Töötuba: Kuidas teha oma veebipoodi
11:00 Ehitamine (soovitav hommikune kooskonna koosolek, mentoritel oma koosolek)
13:00 Lõunasöök
14:00 Esineja:
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtusöök
19:00 Õhtune programm: kehva ilma korral esineja Peeter Mõtsküla: “Kuidas kaitsta oma intellektuaalomandit”, hea ilmaga matk

Reede, 09.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Ehitamine, lõpuesitluste harjutamine
13:00 Lõunasöök
14:00 Viimane esineja: Sten Tamkivi, Plural: “Kuidas asutajana investoritele unustamatut muljet jätta”
15:00 Lõpuesitlused vastavalt kokku lepitud järjekorrale
17:00 Transport Viljandist tagasi koju

Lauri Väin

Lauri on insener ja tehniline juht, kes armastab ehitada kõikvõimalikke kasulikke tehnilisi lahendusi. Kümme aastat tegeles ta Skype‘is suurte pilvesüsteemide, makse- ja turvalahenduste loomisega, ning seejärel ehitas Starshipis nii meeskondi kui roboteid. Ka vabal ajal meeldib Laurile ehitada: küll autonoomseid roboteid NASA võistluse jaoks või mehitamata lennukit Austraalia võistlusele. Samuti on ta hobina omandanud piloodilitsentsi ning väikelaevakapteni loa.

Hanna Britt Soots

Hanna Britt on Tartu ülikooli matemaatika doktorant ja Tallinna Reaalkooli programmeerimise õpetaja. Hanna Britti huvitab, kuidas on võimalik matemaatikat rakendada teistes teadusvaldkondades ning kasutab igapäevaselt matemaatika probleemide lahendamiseks programmeerimist. Õpetamistöös tahab Hanna Britt noortele näidata, et programmeerimine ei ole ainult keeruliste olümpiaadiülesannete lahendamine ning suurema edu saavutamiseks on vaja teha koostööd teistega.  Vabal ajal on Hanna Britt aktiivne üliõpilasesindaja. 

Andrius Matšenas

Andrius osales Hüppelaual aastatel 2018-19 ning on nüüd juba mitmendat aastat mentor ja ürituse korraldaja. Ta on lõpetanud Southamptoni ülikooli kindlustuse ja riskimodelleerimise erialal ning töötanud sellistes ettevõtetes nagu Cachet ja NFTPort, kus on tegelenud riskianalüüsi ja isikukeskse võrgurendusega. Andriusele meeldib üle kõige osaleda hoosloomeüritustel, ehitada põnevaid projekte ning reisida ja suhelda inimestega maailma eri nurkadest.

Cece Grace La Puma

Cece õpib Stanfordi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja muusikat ning on sel suvel praktikandina tööl Vabamus. Varem on ta käinud rahvusvaheliste suhete praktikal Türgis. Ta mängib Stanfordi sümfooniaorkestris tshellot ja bassi ning talle meeldib väga laulmine. Hüppelaual saab ta õpilasi abistada eelkõige avaliku esinemise kõne (pitchimise) harjutamise ning kodulehtede loomisega.

Juri Volodin

Juri osales kõige esimesel Hüppelaual 2017. aastal, ehitades valmis magnetitel töötava kingapuhastaja. 2018-2021 õppis ta Tartu ülikoolis keemiat, füüsikat ja materjaliteadust ning lõpetas just värkselt magistriõpingud rahvusvahelises tuuleenergeetikaprogrammis EWEM. Juri on loonud haridusmaterjale metalli 3D-printimiseks, tegelenud arvutusmudelite loomisega kõige tõhusamaks printimiseks ning osalenud koostööprogrammis CERNi põrgutiga.

Hana Geara

Hana on lõpetanud bioloogia ja füüsika õpingud Tartu ülikoolis ja maateaduste magistri Amsterdami Ülikoolis. Viimastel aastatel on ta keskendunud seeneniidivõrgustike uurimisele ja nende integreerimisele elektroonikaseadmetesse. Hana on looduskaitseentusiast ning huvitub muusikast, fotograafiast ja kirjandusest. Hüppelauale toob Hana kaasa oma kirgliku teadushuvi ja mitmekülgsed probleemide lahendamise oskused.

Isidora Boadicea Davis

Isidora õpib Stanfordi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja inimõigusi ning töötab uurimisassistendina ülikooli demokraatia-, arengu- ja õiguskeskuses. Tänavu suvel on ta praktikandina tööl Vabamus. Olles ka varem töötanud juhendajana noorte suvelaagris ning tõlgina Californias Yosemite’i rahvuspargis, tuleb ka Hüppelaua suvekooli mentorina appi eelkõige kooskondades mõnusa tööõhustiku loomisel ja heade ideede elluviimise julgustamisel.

Karl-Ander Kasuk

Karl-Ander õppis Imperial College Londonis keemiat ning viimased kaks aastat on jätkanud teaduse tegemist Tartu ülikooli doktorantuuris. Tema eesmärk on kasutada elektrit ja keemiat, et toetada nullemissiooni saavutamist Eestis ja mujal maailmas. Tudengina katsetas ta akude taaskasutamisega ja nüüd töötab vesinikutehnoloogiate kallal. Teaduse kõrvalt tegeleb Karl-Ander teadusettevõtluse kogukonna kokku toomisega Nucleate’i Eesti tiimis ja salvestab taastuvenergiateemalisi taskuhäälinguid. 

Laima Šusta

Laima sai biokeemia hariduse Imperial College’ist ning alustab nüüd oma doktoriõpinguid biotehnoloogia vallas. Laima osales 2019. aastal nii Wise’i hoosloomel kui Hüppelaual, ehitades Eesti arste ja õpilasfirmasid ühendavaid platvorme. Kirg kogukondade ehitamise vastu ei ole tal aastatega kahanenud ning nüüd on ta Nucleate’i Eesti tiimiga kündmas Eesti biotehnoloogia ja ettevõtluse maastikku. Vabal ajal mõtiskleb Laima katsete automatiseerimisest, sünteesibioloogiast ja inimkeelte struktuuridest.

Kaarel Kaarelson

Kaarel on Tartu ülikooli informaatika tudeng, kes on käinud vahetussemestril Kopenhaageni ülikoolis. Tal on sügav huvi tulevikutehnoloogiate vastu ja nii on ta asunud õppima kvantarvutust, masinõpet ja ka bioinformaatikat. Kaarel on pälvinud auhindu ja võistelnud ülemaailmsetel koodipõrmmidel, sh Harvardi ülikoolis. Oma tehnilisi oskusi on ta lihvinud full-stack arendajana nii idufirmas kui ka finantstehnoloogia ettevõttes. Hetkel keskendub Kaarel teadustööle, kirjutades oma bakalaureuse lõputööd tehisintellekti vallas. Vabal ajal panustab ta teaduse populariseerimisse tudengite eestveetud Nucleate’i Eesti tiimis.

Kaarel Reinvars

Kaarel on läbi aegade staazhikaim hüppelaualine: 2017-18 lõi ta suvekoolis kaasa osalejana, ning kõik hilisemad aastad mentorina. Veelgi pike on tema kogemus aga koodimaailmas: juba 10-aastasena asus omal käel programmeerimist õppima ning on iseõppimiskeskkondades selgeks õppinud mitu keelt. Praegu töötab ta suunamudijatele teenuseid pakkuva platvormi Modash full-stack-arendajana, ja hobi korras ehitab Arduino ja Raspberry Pi abil töötavaid seadmeid. Kaarel on läbi teinud ka nö skydive pitchi ehk esitlenud investoritele oma toodet lennukist langevarjuga alla hüpates. Nii et Kaarli käest võib küsida kõike alates elektroonikakomponentide jootmisest ja koodi kirjutamisest kuni sotsiaalmeedia konto haldamiseni.

Maja Soomägi

Maja on lõpetanud Glasgow ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute ja politoloogia erialal ning õpib praegu Uppsala ülikoolis Vene ja Euraasia õpingute magistriprogrammis. Ta on tänavu suvel välisminiteeriumi rahvuskaaslaste programmi raames praktikal Vabamus, varem on ta töötanud vabatahtlikuna rahvusvaheliste suhete ajakirja toimetajana. Maja peamised huvialad ongi rahvusvahelised suhted ning sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Suvekoolis saab ta aidata turundus- ja kommunikatsioonialaste küsimustega.

Aleks Tammiksaar

Aleks on lõpetanud Southamptoni ülikooli aeronautika ja astronautika eriala. Ta on töötanud tarkvaraarendajana BMWs ja GScanis ning on viimased kuus aastat tegelenud videoproduktsiooni ja otseülekannetega ettevõttes Sinisilm Films. Vabal ajal leiab Aleksit pildistamas filmikaameraga, väljakul tennist mängimas või katsetamas eksootilisi kohvivalmistusmeetodeid. Hüppelaual oskab Aleks nõu anda riistvaralahenduste küsimustes ning aidata audiovisuaalse sisu loomisel.

Mihkel Annus

Mihkel on ka korduvalt õpilasena Hüppelaual osalenud, ja lõpetas hiljuti Hollandis Delfti Tehnikaülikooli strateegilise tootedisaini erialal. Varem õppis ta Saksamaal Müncheni Tehnikaülikoolis ärijuhtimist ja elektrotehnikat. Talle pakuvad huvi teenusedisaini rakendamine tervishoiuvaldkonnas ning kasutaja vajadustest lähtuva turvalise tehisintellekti kujundamine. Vabal ajal töötab ta oma idufirma kallal, mis loob disainrattakellasid.

Margaret Pütsepp

Margaret õpib teist aastat Tartu Ülikoolis bioinseneeriat. Hobisid on Margaretil olnud purjetamisest väitluseni, ent suurematest ettevõtmistest tegeleb ta aktiivselt Nucleate’i Eesti tiimis partnerlussuhete loomisega, on digikunstialaselt ettevõtja ning on veetnud viimased kaks ülikooliaastat Tartu Tudengipäevade festivale korraldades. Margaret on tegelenud ettevõtlusega juba alates 15. eluaastast, mis on praeguseks välja jõudnud nt Tudengipäevade raames mudamaadluse ja pannkoogihommiku organiseerimiseni. 

Mihkel Jesse

Mihkel on Hüppelaual korduvalt osalenud nii tiimiliikme, mentori kui ka korraldajana. Ta on olnud tehniline abiline kood /Jõhvi sprindil ja arenduspraktikant LHVs. Mihkel õpib Tartu ülikoolis matemaatikat, kuid leidis viimasel õppeaastal piisavalt aega ja energiat, et asutada jaeinvestoreid abistav analüüsiplatvorm Investonian. Lisaks meeldib Mihklile pilti teha. Hüppelaual viib ta läbi toote ehitamise töötuba ja aitab eelkõige tarkvara-küsimustega.

Signe Parts

Signe on Tartu ülikooli arstiteaduse nooremteadur ja doktorant. Ta on omandanud bakalaureuse astmes geenitehnoloogia ja magistris biomeditsiini hariduse ning õpingute kõrvalt töötanud kommunikatsiooni koordinaatori kui ka projektijuhi assistendina. Signele meeldib tutvuda teaduse mitmekülgsusega erinevate nurkade alt, olgu selleks laboris katsete tegemine, teaduskommunikatsiooni edendamine, õpetamine või isegi ELi dokumentatsioonide koostamine. Lisaks tegeleb Signe Nucleate’i Eesti tiimis bioettevõtluse edendamisega Eestis. Vabadel hetkedel ei ütle Signe ära sportlikest hetkedest looduses või kinnisvara flipidel osalemisest.

Tiit Liivik

Tiit on ihu ja hingega insener, kes lihtsalt tahab ja oskab asju ehitada. Ta on lõpetanud tänaseks TalTechi koosseisu kuuluva IT Kolledzhi ja omandanud magistrikraadi Tartu ülikoolist. Tiit on olnud nii päikesepaneelidel töötava Solaride‘i auto loomise kui Starshipi pakirobotite arendamise juures. Televaatajatele võib tema nägu olla tuttav Rakett69 saate kohtuniku rollist.

Vivian Väin

Vivian on töötanud varasemalt turunduses ning lisaks on ta juhtinud kaks aastat enda veebipoodi. Teadmisi on ta omandanud Eesti Kunstiakadeemias moe, graafilise disaini, visuaalse esitluse kui ka disainmõtlemise vallas ning Tartu ülikoolis psühholoogia alal. Lisaks pühendas ta viimase aasta UX/UI (kasutajakeskse) disaini õppimisele ja äppide kujundamisele Figmas. Vabal ajal uurib ta, kuidas planeeti keskkonnasõbralikumalt hoida ning mis teeb inimesi õnnelikuks. 

Märten Mikk

Märten omandas mehaanikainseneri hariduse Southamptoni ülikoolis ning jätkab sel sügisel arvutitehnika- ja robootikaõpinguid Tartu ülikooli magistriprogrammis. Märten on tegelenud tulihingeliselt ka purjetamisega, kuid selle kõrvalt leidis ta aega teha praktikat Londonis CRAs. Hiljuti liitus Märten drooniehitusettevõttega Threod Systems, kus tema peamine roll on tarkvaraarendus ja simulatsioonid. Märtenile pakuvad peamiselt huvi masinõpe (eelkõige masinnägemine), juhtsüsteemid ja üleüldse keerukad tehnilised probleemid.

Ellina Gedrojets

Ellina õpib TalTechis äriinfotehnoloogia magistriõppes ning on lõpetanud bakalaureuseõppe informaatikas. Tal on laialdased kogemused tarkvaraarenduses, tehniliste projektide juhtimisel ja tudengite juhendamisel. Ellina töötab Swedbankis tarkvarainsenerina ning on läbinud praktika pilvekommunikatsiooniettevõttes Twilio. Varem on ta olnud TalTechi programmeerimiskursuste õppeassistent, aidates tudengitel õppida programmeerimist Pythonis ja Javas. Hüppelaual saab Ellina jagada oma teadmisi tehniliste projektide arendusest ning pakkuda tuge projektide edukaks elluviimiseks.

Raivo Riiel

Raivo on mehhatroonikainsener, kes on töötanud Starshipi pakirobotitega juba üle kaheksa aasta, olles olnud nii roboti testija, tootmistehnik, tootmisinsener kui ka mehhatroonikainsener. Raivo on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, kus õppides liitus robotiklubiga, kust sai külge ka leiutamisepisiku ja ehitas mitmeid demo- ja võistlusroboteid. Ta on olnud ka ülikoolis juhendaja ning andnud TTÜ Robotiklubi raames CAD-koolitusi. Vabal ajal mängib Raivo klassikalist viiulit ja matkab looduses.

Andrew Klevtsov

Andrew osales esimest korda Hüppelaual 2018. aastal ning on sellest ajast alates iseõppinud disainer, kel on tõeliselt kirju oskuste pagas. Ta on viimased kolm aastat töötanud tuntud disainimajas House of van Schneider, tehes hämmastavat disaini ja kolmemõõtmelisi visuaale sellistele suurtele institutsioonidele nagu NASA. Vabal ajal naudib Andrew jalutamist, jalgrattaga sõitmist, mängude mängimist, samuti teeb ta baristana kohvikunsti.


Marten Toovis, Toila Gümnaasiumi õpilane:
“Eelmise aasta hüppelaual osalejana soovitan kõigil huvilistel kindlalt osaleda. Hüppelaud avas mulle üüratult palju uksi ja aknaid millest ma ei oleks saanud kunagi unistada.”

Johanna Sternfeld (paremal), Tallinna reaalkooli õpilane:
“Hüppelaual on motiveetitud noored ja toetavad mentorid. Väga julgustav on läbida protsessi ideest prototüübini koos inimestega, kes tahavad ehitada midagi ägedat!”

Hüppelaud on 2017. aastast toimuv tasuta suvekool, mis toimib tänu suurepäraste mentorite ajalisele panusele ning rahaliste toetajate abile. Paljudel aastatel on oma aega ja teadmisi jaganud Mikk Olli, Alvar Lumberg, Sander Tammer ja Kaarel Reinvars. Läbi aegade on Hüppelauda rahaliselt toetanud Wise, Startup Estonia ja Eesti Teadusagentuur. Suur-suur aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga abis olnud!

  • Kui tunned, et Hüppelaua missioon Sind kõnetab ja Sul on suvel nädal aega panustada, tule mentoriks! Kirjuta oma soovist: ede@vabamu.ee
  • Kui tahad toetada rahaliselt, siis palun tee ülekanne märksõnaga “Hüppelaud”:

EE857700771001985000
SA Kistler-Ritso Eesti

Suur aitäh!

Fotoanalüüs

Milleks analüüsida (ja mitte ainult ajaloolisi) fotosid?

Ajaloo mõistmisel mängivad erilist rolli fotod. Sageli pole fotod neutraalsed, vaid peegeldavad kellegi avamust või kannavad sügavamat sõnumit. Iga vaataja võib fotole omistada ka oma tähendusi, sõltuvalt tema enda vaatenurgast. Nii võib ka ajaloouurimises fotomaterjale käsitleda erinevalt, meie pakume siinkohal välja ühe võimaliku metoodilise protsessi, sest ajalooliste fotode analüüs võimaldab saada sügavamat arusaama minevikust, laiendada teadmisi maailmast ning inspireerida mõtisklema oma aja ja koha üle ajaloos.

Miks fotod üldse on ajaloouurumises väärtuslikud allikad?

  • Ajaloolised fotod pakuvad väärtusliku visuaalse tõendi minevikusündmuste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tavade kohta. Fotode analüüs aitab meil paremini mõista konteksti, milles ajaloolised sündmused aset leidsid.
  • Fotodel on oluline roll kultuurimälu säilitamisel. Ajalooliste fotode analüüsimine aitab meil säilitada ja edastada tulevastele põlvedele teavet mineviku kohta.
  • Fotoanalüüs aitab mõista, kuidas ajaloolised sündmused tavainimeste elusid ja kogemusi mõjutasid. Saame teada, kuidas on muutunud kombed, tehnoloogiad ja sotsiaalsed suhted
  • Fotoanalüüs aitab arendada kriitilise mõtlemise oskust, analüüsida ja tõlgendada teavet.

Pildil Ida-Saksamaa piirivalvurid vaatavad rahvahulka pärast seda, kui meeleavaldajad murdsid osa müürist Berliini Brandenburgi värava juures 11. novembril 1989. (AP Photo/Lionel Cironneau)

Kuidas analüüsida (mitte ainult ajaloolisi) fotosid?

  • Põhiandmed foto kohta. Alustuseks kogu foto kohta põhiteavet, sh selle loomise kuupäev ja asukoht. Uuri, kas fotol on allkirju või muud tekstilist lisainfot. Kui uuritav foto on internetis, siis uuri selle fotoga seotud metaandmeid*.
  • Kompositsioon. Analüüsi foto kompositsiooni, võttes arvesse selliseid elemente nagu kadreerimine, perspektiiv, valgustus ja fookus. Kuidas see üldisele meeleolule kaasa aitab? Tuvasta fotol peamised fookuspunktid, näiteks inimesed, objektid või stseenid.
  • Ajalooline ja meediakontekst. Milliseid fotoga seotud sündmusi või sotsiaalseid ja kultuurilisi norme oskad loetleda? Millised visuaalsed vihjed, žestid ja sümbolid annavad edasi ajavaimu, ideoloogiat või kultuuriväärtusi? Kas foto oli avaldatud meedias?
  • Hinda eelarvamusi ja mõju vaatajale. Mõtle seisukohtadele, mis võisid selle foto loomist ja vastuvõttu mõjutada. Kuidas võis see foto toona mõjutada avalikku arvamust ja selle pikaajalist tähtsust meie ajaloomõistmisele?
  • Võrdlev analüüs. Võrdle fotot teiste visuaalsete või tekstiliste allikatega samast perioodist või seotud sündmustest. Kuidas antud foto lisab uusi tähendusi selle perioodi või sündmuse kohta? 

*Kuidas ma saan teada foto metaandmeid?

Fotoanalüüsi üheks ​​sammuks võib olla EXIF ​​​​DATA meetod. Sel viisil kontrollides saad teada foto metaandmed, näiteks foto tehnilised omadused, kaamera mudel, fookuskaugus, aeg ja koht (geolokatsioon) jne. Kui pildistamise hetkel oli geolokatsioon sisse lülitatud, siis saad kopeerida koordinaadid Google Mapsi ning sealt leiad foto tegemise täpse koha. Koha kontrollimiseks võid avada tänavavaate (vajutades kollase mehikese kujule) ja vaadata, kas koht ja fotol kujutatu langevad kokku.

On olemas palju tasuta veebisaite, mis pakuvad EXIF ​​DATA otsingut:

View Metadata (metadata2go.com)

Online photo metadata and EXIF data viewer | Jimpl

EXIF / File Metadata Viewer

Lisateavet internetis olevate fotode õigsuse kontrollimise kohta leiad meie meediapädevuse kursusest.


Ajalugu tehakse reporterite silme all

Üliõpilastest meeleavaldajad loobivad kive politseinikke suunas 1. mail 1968 Prantsusmaal Pariisis. (Foto AP)

Associated Press (AP) blogi sisaldab palju ikoonilisi fotosid, mis kujutavad sündmusi, tegelasi ja ajastuid. Associated Pressi fotod on tuntud oma kvaliteetse ja kiirete uudissündmuste kajastamise poolest. Need fotod kuuluvad sageli ajakirjanduse nn kullafondi ja neid kasutavad meediaväljaanded üle kogu maailma.


Õpetajale abiks!

Kuidas läbi viia fotoanalüüsi tundi (5 sammu)

  • Samm 1. Vali analüüsiks üks foto. Parim on foto, mis peegeldab (tahtlikult või tahtmatult) hästi teatud arvamust, vaatenurka, ideoloogiat või perspektiivi.
  • Samm 2. Jaga fotot ja töölehti (individuaalselt või rühmas). Esita koopia, näita ekraanil või jaga linki. Palu õpilastel objekti hoolikalt uurida ja pöörata tähelepanu detailidele (kompositsioon, värvid, inimeste ja/või esemete asend jne). Palu õpilastel pilti lühidalt töölehel kirjeldada.
  • Samm 3. Uuri, kas on küsimusi või kommentaare. Enne, kui klass alustab kirjalikku fotoanalüüsi, küsi, kas õpilased tahavd midagi lisaks teada saada. Võta aega, et arutleda laiema ajaloolise konteksti üle.
  • Samm 4. Iseseisev töö rühmades või individuaalselt. Täidetud töölehed võivad olla kas tunnisisese suulise vastamise abivahendiks või kohustuslikuks kirjalikuks ülesandeks.
  • Samm 5. Analüüsijärgne arutelu. Õpilased loevad oma vastused ette, teised saavad lisada kommentaare. Õpetaja peab olema valmis andma oma tõlgenduse ning toetama vajadusel oma seisukohta, viidates pildi konkreetsetele elementidele.

Järgnevalt pakume ühe võimaliku fotoanalüüsi töölehe. Vajadusel saab seda välja printida ja kasutada õppematerjalina klassiruumis.

Parim minifirma oli ka NoVa lemmik

Selle aasta Eesti parimaks minifirmaks valiti Juhe Koos, kes valmistab ruumeriga prinditud juhtmeseadmeid. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 8. klassi meeskond, keda juhendas Marko Krusberg, võitis parima tehnoloogilise lahenduse eest ühtlasi NoVa eripreemia ja võimaluse osaleda tänavu Viljandis toimuvas suvekoolis Hüppelaud.

Kokku tegutses sel õppeaastal 75 minifirmat 39 koolis üle Eesti ning finaali valiti neist 11. 

Minifirmade finaalis esitles iga osalev ettevõte oma äriideed ning tutvustas oma ärimudelit žüriile ja publikule. Žürii hindas iga minifirma esitlust ning ärimudelit, võttes arvesse innovatsiooni, turupotentsiaali ja jätkusuutlikkust. Teise osana toimus SEB pangakontoris finalistide toodete stendivoor, kus ettevõtete tooteid said osta kõik huvilised. 

Teise koha pälvis minifirma Glorp Kindluse koolist, kes pakkus taaskasutatud puidust lõikelaudasid kenas komplektis juustu ja juustunoaga, juhendaja Kaire Kivi.

Kolmanda koha võitis Lümanda Põhikooli minifirma LYM Wood, kes on toonud turule kasevineerist laserlõigatud jõuluehted ning puidust kõrvarõngad, juhendaja Anni Roost. 

Junior Achievement Eesti tegevjuht Kersti Loor ütles, et minifirmade tase on väga kõrge ja ettevõtjad teenivad juba arvestatavaid kasumeid: “Peamine eesmärk on aga panna noored ettevõtlusest aru saama, mis aga ei tähenda automaatselt ettevõtjaks hakkamist, vaid ettevõtliku mõtteviisi arendamist. Ettevõtlikud inimesed on tulevikus head panustajad igas valdkonnas.“

Rahva lemmik minifirma tiitli ja SEIK Kirjastuse eripreemia pälvis MF Malk Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, kes toodab kollageeniga india pähkleid šokolaadis. Rahva lemmik selgus sotsiaalmeedia hääletuse tulemusena ning MF Malk kogus üle 600 hääle. Minifirmat juhendas Marko Krusberg.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eripreemia kohaliku tooraine kasutamise eest võitis Lümanda Põhikooli minifirma MF Kadakom, kes valmistab kohalikest ja kodustest siirupitest käsitöölimonaade. Noorte juhendaja on Anni Roost.

Think Human Foundationi planeedisõbraliku minifirma eripreemia pälvis Tõrva Gümnaasiumi MF Mängutaru, kes toodab valdavalt taaskasutatud materjalidest käsitööna lauamängu, mis sobib ideaalselt koolivahetundidel aja veetmiseks. Noori juhendab Triin Surri.

EBSi tiimitöö eripreemia võitis MF Glorp Kindluse koolist, kes paistis silma väga ühtse meeskonnana. Noorte juhendaja on Kaire Kivi.

Büroomaailma müügipreemia võitis Tallinna Õisme Vene Lütseumi minifirma Heroes of Tomorrow. Noored teevad poes müümata jäänud T-särkidest ja pusadest põneva isikupärase disaini ja stiiliga riideid. Noorte juhendaja on Anneli Ilomets-Veevo.

Esikolmikule pani auhinnad välja SEB pank. Lisaks võitis parim minifirma õppereisi Rootsi, kus nad saavad külastada Rootsi Õpilasfirmade suursündmust – võistlust ja messi. Kõikide võistlejate kingikotti poetas head-paremat Jungent.

Foto: Mailis Vahenurm

Infosõja kaevikutes

Koostöös Demokraatia Akadeemiaga toimus 5. aprillil NoVa arutelu “Noored sõdurid infosõja kaevikutes”.

Arutelu juhatasid sisse Tallinna ülikooli sotsiaalmeedia teadurid, kes andsid ülevaate väärinfo levitamise võtetest tänases infoühiskonnas: milliseid tehnikaid kasutatakse publiku polariseerimiseks sotsiaalmeedias, millised on sõja kujutamisel kasutatavad propagandavõtted ning kuidas vältida netitrollide ja skämmerite võrku langemist.

Esimene grupp arutles teemadel:

  • Infosegadus: vale- ja disinformatsiooni levik
  • Kas filtrimullid on tõelised? 
  • Kajakambrid internetis
  • Propagandatehnikad, sh visuaalsed, nt sõjameemid
  • Mida üldse oodatakse sõda kujutavatelt piltidelt? Kuulsate sõjafotode näited
  • Mis on kaastundeväsimus? Kuidas iseennast emotsionaalselt ja psühholoogiliselt raskel ajal toetada?

Teine grupp arutles teemadel:

  • info üleküllus sotsiaalmeediamaastikul
  • igapäevased näited vale-, liba- ja disinformatsioonist
  • online-skämmerite ohvriks langemine
  • online-skämmerite vahelevõtmise meetmed
  • eksitava usaldusväärsuse tekitamine internetis
  • kuidas sellistest võrgustikest välja murda

Arutelu modereerisid TLU teadurid:

Jaana Davidjants on TLU Balti Filmi- ja Meediakooli külalisuurija. Oma doktoritöös keskendus ta sotsiaalmeedias leviva sõja- ja konfliktiaktivismi uurimisele Lähis-Ida ja Kaukasuse piirkonna näitel. Jaana on 15 aastat töötanud visuaalse kommunikatsiooni valdkonnas ning on eriti huvitatud piltide ja lugude jutustamise mõjust konflikti- ja kriisiolukorras. 

Foto: TLU

Patience Gombe on uurimisassistent Balti Filmi- ja Meediakoolis. Oma magistritöös keskendus ta valeinformatsiooni levitamisele sotsiaalmeediakanalites, ning eriti viisidele, kuidas skämmerid internetis endale usaldusväärset kuvandit luues pahaaimamatuid internetikasutajad ära kasutavad. Patience on 16 aastat töötanud erinevates valdkondades maailma eri paigus, sh televisioonis, sotsiaalmeedia- ja turundusvaldkonnas ning teda huvitan just see, kuidas meedia ühiskonda mõjutab ja muudab. 

Foto: Patience Gombe

Et olla aruteluks paremini valmis, soovitame lugeda artiklit noortest sisuloojatest, kes teadlikult või enese teadmata esinevad TikTokis infosõduritena

Aita vabatahtlikel puhastada Eesti inforuum propagandast: PropaStop

Vaata ka videotundi, milles Tartu ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel ja doktorant Diana Poudel räägivad infosõjast kõikjal meie ümber:

Lisaks soovitame lugemiseks-kuulamiseks järgmisi materjale:

  1. Propaganda tööriistad:

Meediamanipulatsiooni käsiraamat

Mis võib juhtuda, kui internet ära kaob

Jagamismäng “Kõik võidavad”

Kuidas võita infosõda Venemaa vastu

Kuidas infosõjas ellu jääda

2. Arvamused/hoiakud vs teadmised/faktid:

Valeinfo toimib emotsioonide pinnalt

Kuidas mitte langeda valeinfo lõksu

Kuidas jõhker kallaletung Ukrainale rahuks jutustada

Vandenõukultuur “sotsiaalmeedia tõe” ajastul

Kuula Meedialooge

3. Sisuloojate ja sotsiaalmeedia võim

Sotsiaalmeedia võimendab valeinfot

Kuidas instagrammerid sõjast kasu lõikavad

Tiktokkerid kui uue ajastu infosõdalased

Ekstremismi ja vaenukõne levik TikTokis

Kuidas vene trollid kasutavad tsensuuri vältimiseks emotikone

Illustratsiooni genereeris OpenAI platvorm DALL-E2 korraldusele “a group of young people hiding from a myriad of information coming from the internet as a painting

Tehisaru hariduses

Kui me räägime generatiivse tehisintellekti (AI) kasutamisest koolides, siis tavaliselt on selle probleemi lahendamiseks kolm erinevat lähenemist, mis on lühidalt kokku võttes järgmised:

  • Keelame! See tähendab, et hakkame kasutama AI tuvastamiseks programme ja karistame neid õpilasi, kes kasutavad kooliülesannete tegemiseks tehisarulahendusi. Või loome ülesandeid, mida generatiivsed AI-programmid ei suuda teha, või näiteks, et õpilased teevad kõik kirjalikud või loomingulised tööd õpetaja range järelvalve all (absurd, eks ole?).
  • Võib, kuid ainult konkreetsete eesmärkidega. Õpetajad peaksid näitama ja seletama, mis juhtudel on võimalik kasutada AI-d (nt meilisõnumite kirjutamiseks või ideede genereerimiseks (brainstorming)), ja millistes olukordades neid ei tohi kasutada (nt generatiivse AI kasutamine essees).
  • Võib kasutada piiranguteta. Kuid loomulikult eeldusel, et õpilased peavad märkima, kus täpselt nad kasutasid generatiivset tehisintellekti, ja vastutama selle loodud sisu, sealhulgas ka teabe kontrollimise eest.

Mõtle iga lähenemisviisi võimalikele + / – .

Kuidas saaksid ise oma õppetöös kasutada generatiivset tehisintellekti? Milliseid tööristu või programme kasutaksid?

Probleemi mõistmiseks kuula ühe optimisti ja ühe skeptiku arvamust:


Progressi ei peata. Igaühele oma isiklik mentor!

(+) Selles TED-esitluses räägib kuulsaima veebiakadeemia asutaja Sal Khan positiivsest mõjust, mida generatiivne AI võib koolidele ja õppimisele avaldada?


Ärgem unustagem riske! Räägib “AI ristiisa”.

(-) Kuula ka lühikest intervjuud Geoffrey Hintoniga aka The Godfather of AI. Hetkel ta on generatiivse AI arengu üks peamisi skeptikuid ja hoiatab maailma sellega kaasnevate riskide eest.


AI in action. Milline ajaline kokkuhoid!

2023. aasta kevadel Prantsusmaal töötati välja NOLEJ AI tööriist. See muudab mõne minutiga staatilise materjali (video-, audio- või kirjutatud tekst)  interaktiivseks õppematerjaliks (interaktiivsed videod, quizzid, mängud, mõistekaardid jne).

Otsustasime sellega tutvuda (saidi kolm esimest õppematerjali saab teha tasuta) ja laadisime üles Youtubest ühe ingliskeelse video, mis räägib tuvastamisest Internetis generatiivse AI abil loodud pilte. Vähem kui kahe minutiga me saime järgmise tulemuse. Tavaliselt selle tulemuse saavutamiseks õpetajad kulutavad tunde oma tööajast. Nüüd õpetajad või õpilased saavad igast videost või tekstist valmistada kvaliteetset õppematerjali vaid mõne minutiga.


Vaata ka üksikasjalikku reportaaži valdkonna ekspertide kommentaaridega Aktuaalses Kaameras (algus 15:26) esimestest juhtumitest, kus õpilased kasutasid salaja generatiivset tehisintellekti. Päev 28.08.2023. Ja see lugu alles algab, ootame põnevusega jätku.

E-eduloo näituse oksjon

16. jaanuaril 2023 toimus Vabamus 2021. aasta sügisel avatud näituse „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks“ lõpetamine, mille raames müüdi Vabamus oksjonil maha näituse kõige atraktiivsemad Eesti e-edulugu sümboliseerivad eksponaadid.

Oksjon toimus koostöös Vaal galeriiga ja seda juhtis ettevõtja Indrek Kasela. Pakkumisele tuli 14 eset, mis müüdi maha koguhinnaga 7300 eurot. Oksjonilt saadud tulu kasutab Vabamu Eesti e-eduloo talletamiseks ja tutvustamiseks järeltulevatele põlvedele.

Järgnevalt ülevaade esemetest, mis oksjonil maha müüdi:

1. Avaliku internetipunkti tähis – just sellise märgi järgi teadis iga eestlane, kus ta saab kasutada internetti.

2. Lennart Meri kujutis koos tekstiga “Eesti on tiiger olnud alati”. Plakat trükitud suuruses A1.

3. Eesti maffia / The Estonian Mafia

Paljud Eesti edukad idufirmad on saanud alguse inimestest, kes on ise varem idufirmas töötanud. Neist on saanud uute ettevõtete asutajad, võtmetöötajad või rahastajad. Eesti idufirmade asutajate seltskond on omavahel nii tihedalt läbi põimunud, et sai Räniorus endale hüüdnimeks “Eesti maffia” ehk “Estonian mafia”. Iga uus edukas eestlaste idufirma sünnitab mitu järgmist.

4. Koomiksi detail: “Maksa ära!” Plakat trükitud suuruses A1.

Autorid: Veiko Tammjärv ja Marko Kodres.

5. e-Eesti ajajoon, mis on terve seina suurune ja ei mahu ühele pildile. Ostjale trükime ajajoonest talle sobiliku trükise või plakati (trükikulud lisanduvad).

Alghind: 50€

6. Kui Eesti e-riik sajandivahetuse paiku järjest populaarsust koguma hakkas ja kõrged väliskülalised pidevalt sellega tutvumas käisid, tekkis vajadus temaatilise suveniiri või meene järele, mida delegatsioonidele anda.
Selleks mõtles Linnar Viik 2000. aastal välja omalaadse pesupulbripaki, mis oli huvitav ja värviline, aga kandis ühtlasi sügavamat sõnumit. See mõte oli, et e-riik peab inimesele olema sama lihtsasti kättesaadav tarbekaup, nagu seda on pesupulber. Pesupulber sobis eriti hästi ka näitamaks, et Eesti teeb midagi nii uuenduslikku, et selle mõistmiseks on vaja oma aju vanadest arusaamadest puhtaks pesta.

Alghind: 59€

7. Koodisein näituse sissepääsul. Müüki tuleb terve seina suurune ribakardin, mida saab vajadusel lõigata sobivasse mõõtu.

Alghind: 1001€

8. Koomiksi detail trükitud A1 formaadis plakatina: tiiger – meie e-eduloo vapiloom.

Autorid: Veiko Tammjärv ja Marko Kodres.

Alghind: 50€

9. Ükssarvik – näituse põhisümbol. Ükssarvik ehk unicorn on erakapitalil põhinev idufirma, mille väärtus on üle miljardi dollari. Seda terminit kasutas esmakordselt 2013. aastal riskikapitalist Aileen Lee.

Alghind: 1959€

10. Koomiksi detail A1 formaadis plakatina: “Ema pani idusid kaasa, äkki siit tuleb midagi.”

Autorid: Veiko Tammjärv ja Marko Kodres.

Alghind: 50€

11. Arvutitorn koos “paksude” kuvaritega

Alghind: 300€

12. Poksikott maksuameti kirjaga

Alghind: 200€

13. Installatsioon seadmetest, mis sümboliseerivad e-riigi ja tehnoloogia kiiret arengut meie ümber.

Alghind: 300€

14. Üllatusese – haruldane Skype’i t-särk, mida kandsid ettevõtte juhtkonna liikmed pärast ettevõtte müüki eBayle legendaarsel Pärnu koosolekul baaris töötajatele jooke serveerides.

Alghind: 200€