Propagandaplakati analüüsi alused

Miks on vaja analüüsida propagandaplakateid?

  • Propagandaplakatid peegeldavad konkreetse ajastu ideoloogiat. Neid analüüsides saame paremini mõista möödunud aegade poliitilist ja sotsiaalset konteksti.
  • Saame tuvastada erinevaid tehnikaid ja meetodeid, mida kasutatakse massiteadvuse manipuleerimiseks.
  • Propagandaplakatid peegeldavad nende loojate väärtusi ja eesmärke. Plakatite uurimine aitab mõista, milliseid ideid prooviti auditooriumile peale suruda.
  • Propagandaplakatite analüüs võib aidata mõista emotsioone ja võimalikke reaktsioone, mida need inimestes minevikus esile kutsusid, samuti nende potentsiaalset mõju ühiskonnale tervikuna.

Soviet Poster: Glory to Stalin – to the great architect of communism! 1951 (sovietposters.com)

Nõukogude Liidu propagandaplakat 1951. Au Stalinile, kommunismi suurele arhitektile!


Kuidas analüüsida propagandaplakateid?

  1. Visuaalse vormi hinnang.

Hinda värvide kasutamist (värvidel on oma sümboolika, näiteks punane – kirg ja/või oht, sinine – usaldus ja stabiilsus jne), fonte, pilte ja kompositsiooni (mõned elemendid on esiplaanil, fookuses või vastupidi, vähendatud). Kuidas need elemendid emotsionaalse tausta loovad ja plakati põhisõnumit toetavad?

  1. Sisu ja sõnumi hinnang.

Tuvasta plakati peamised teemad ja ideed (kutsub patriotismile, demoniseerib vaenlast, kutsub üles toetama, teha oma valiku jne)? Kuidas edendatakse ideoloogiaid, väärtusi või uskumusi piltide, keelekasutuse ja muude sümbolite kaudu?

  1. Ajaloolise konteksti hinnang.

Millised poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised sündmused ja väljakutsed mõjutasid plakati loomist? Kuidas see plakati stiili ja sisu mõjutas?

  1. Emotsionaalse mõju vaatajale hinnang.

Määra plakati sihtrühm ja milline mõju sel võiks olla publikule. Milliseid emotsioone ja tunge plakat võiks vaatajates tekitada? Kui tõhus see oli, kas avalik arvamus ja inimeste käitumine muutusid?

  1. Kriitiline analüüs ja refleksioon.

Milliseid järeldusi saab teha selle kohta, kuidas propaganda mõjutab ühiskonda ja üksikisiku arvamusi? Milliseid õppetunde saab siit võtta, kui me räägime kaasaegsest maailmast ja massiteadvuse manipuleerimisest, too näiteid?


Siin on mõned tüüpilsed propagandameetodid plakatikunstis

Lihtsustamine.

Propagandaplakatid lihtsustavad sageli keerulised küsimused selgeteks valikuteks, kas Poolt või Vastu.

Nõukogude plakat aastast 1962.

Maailma rahvad ootavad!
Üldine ja täielik DESARMEMINE range rahvusvahelise kontrolli all
Kunstnik V. Govorkov

Demoniseerimine või dehumaniseerimine.

Vaenlase kujutamine kurja, alainimese või loomana.

Kunstnik Harry R. Hoppsi poolt USA armee jaoks loodud Esimese maailmasõja plakat “Hävita see hullumeelne metsaline”. Saksamaa on kujutatud hullunud gorillana, kes kannab verist nui ja naise loid keha, seismas Ameerika kaldal.

Meeskonna ja ühise eesmärgi osaks olemise tähtsus.

Inimeste julgustamine ühinema ühise eesmärgi nimel, sest “kõik teised juba teevad seda”.

See 1935. aasta Hitlerjugendei reklaamiv plakat ütleb: „Noored teenivad füürerit! Kõik kümneaastased ühinevad Hitlerjugendiga.”

Populistlikud ja värvikad üldistused.

Ebamäärase ja positiivse keelekasutus tugevate emotsioonide esilekutsumiseks ilma konkreetseid tõendeid esitamata.

Nõukogude plakat aastast 1957.

“Neil on küllust ainult rikaste jaoks, aga meie püüdleme külluse poole kõigi jaoks”.

“Umbes 20 miljonil ameeriklasel ei ole vahendeid, et osta rohkem kui üks liiter piima kuus ja tarbida rohkem kui 6 kg liha aastas.”

Autoriteetne arvamus.

Lugupeetud tegelaste või tavaliste inimeste toetus sõnumile usaldusväärsuse suurendamiseks.

“Nii et mingem julgelt edasi mööda kommunismi poole viivat teed!” Leonid Brežnev


Õpetajale abiks! Kuidas läbi viia plakatianalüüsi tundi (5 sammu)

Samm 1. Vali analüüsiks üks plakat. Parim on plakat, mis peegeldab (tahtlikult või tahtmatult) hästi teatud arvamust, ideoloogiat või perspektiivi.

Samm 2. Jaga plakatit ja töölehti (individuaalselt või rühmas). Esita koopia, näita ekraanil või jaga linki. Palu õpilastel objekti hoolikalt uurida ja pöörata tähelepanu detailidele (kompositsioon, värvid, inimeste ja/või esemete asend jne). Palu õpilastel pilti lühidalt töölehel kirjeldada.

Samm 3. Uuri, kas on küsimusi või kommentaare. Enne, kui klass alustab kirjalikku plakatianalüüsi, küsi, kas õpilased tahavad midagi lisaks teada saada. Võta aega, et arutleda laiema ajaloolise konteksti üle.

Samm 4. Iseseisev töö rühmades või individuaalselt. Täidetud töölehed võivad olla kas tunnisisese suulise vastamise abivahendiks või kohustuslikuks kirjalikuks ülesandeks.

Samm 5. Analüüsijärgne arutelu. Õpilased loevad oma vastused ette, teised saavad lisada kommentaare. Õpetaja peab olema valmis andma oma tõlgenduse ning toetama vajadusel oma seisukohta, viidates plakati konkreetsetele elementidele.

Järgnevalt pakume ühe võimaliku plakatianalüüsi töölehe. Vajadusel saab seda välja printida ja kasutada õppematerjalina klassiruumis.


Ole inimene! Loe artiklid ja vaata video ka!

Ivar Sakk külastas näitust „Ole inimene! Plakateid Nõukogude Eesti eluolust“ ja võrdleb meie tänast ühiskonda nõukogude omaga. Kuidas võimud kasutasid tollaseid plakateid riikliku ideoloogia tööriistana ja mis tehnikaid tulid praegu selle asemele? Loe edasi.

Kas nõukogude naine oli vaba, millest ja milleks ta lõpuks vabastati? Ave Taavet on sooritanud põneva katse sotsialistlikke plakatite analüüsis ühe konkreetse teema näitel. Loe edasi.

Lauri Frei mitte väga pikk, kuid asjalik katse pakkuda ülevaade Nõukogude propagandaplakati kunsti evolutsioonist. Loe edasi.

Poliitilise karikatuuri analüüsi alused

Vajad seda iseseisvaks tööks koolis või soovid lihtsalt oma analüüsivõimega sõpradele või vanematele muljet avaldada. Igal juhul pakume Sulle lihtsat ja süstematiseeritud interpretatsiooni meetodit.

Milleks analüüsida poliitilisi karikatuure?

  • Karikatuurid peegeldavad avalikku reaktsiooni sündmustele. Nende uurimine võib aidata tuvastada ühiskonnas teatud poliitilisi seisukohti.
  • Karikatuurid kasutavad erinevaid stereotüüpe. Neid analüüsides me saame aru, kuidas meedia mõjutab avalikku arvamust.
  • Arendab kriitilist mõtlemist. Saad harjutada varjatud sõnumite tuvastamist ja faktide eristamist arvamusest. Samuti saad rohkem teada sellest, kuidas huumori kasutatakse poliitilises diskursuses.
  • Karikatuuridel on oma kunstiline esteetika. Seda analüüsides saad paremini aru, milliseid kunsti meetodeid kasutatakse huumori ja satiiri efekti loomiseks.

“Mikhail Gorbachev teaching an old dogma a new trick” | Etta Hulme Cartoon Archive (uta.edu)

“Mihhail Gorbatšov õpetab vanale dogmale uue triki”


Kuidas analüüsida poliitilisi karikatuure?

  • Visuaalne hinnang. Hinda karikatuuri tegelasi. Milliseid naljakaid elemente autor kasutab? Kirjelda vormi (tavaline ajal ehe illustratsioon, koomiks, animatsiooni rida või muu)
  • Sisu. Millist seisukohta esindab? Mis on süžee või stsenaarium? Milliseid kunstilisi meetodeid kasutatakse (hüperbool, grotesk, kalambuur, sarkasm jne).
  • Ajalooline või meedia kontekst. Millised sündmused poliitikas või ühiskonnas võisid karikatuuri loomist mõjutada? Millised meediaväljaanded seda karikatuuri levitasid? Kas on viiteid teistele kultuurinähtustele või poliitilistele tekstidele?
  • Mõju auditooriumile. Millisele auditooriumile see on suunatud? Millised emotsioonid või reaktsioonid võiksid tekkida (naer, muige, ärritus või üleskutse tegevusele)? Kas karikatuur loob uusi tähendusi või tugevdab juba olemasolevaid stereotüüpe?
  • Kriitiline analüüs. Kui objektiivne või erapooletu on karikatuur? Kas väited põhinevad faktidel? Millist vastandlikku seisukohta saaksid ise esitada?

Karikatuur, mis tapab

7 jaanuaril 2015 sai Prantsuse satiirilisest nädalalehest Charlie Hebdo surmava terrorirünnakute seeria esimene sihtmärk. See dokumentaalfilm avaldab austust ohvritele ja uurib milliseid tagajärgi see tõi Prantsusmaale ja kogu maailmale.


Võim alati kardab naeruvääristamist

Rohke animatsiooniga dokfilm karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Uute diktaatorite võim kardab üle kõige enda naeruväärsust, samas oma vaenlasi naeruvääristades. Raimo Jõeranna film “Gorikaturist” räägib kunstniku ahvatlusest oma annet pillata, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib su otse hukatusse.


Vabamu kogudest

Ajalehest välja lõigatud karikatuur, saadetud annetaja Maret Kärtnale Kanadast 1964-68? Kui kirjutas onu Paul Kentsile, et elab lahedalt; kahetoalisest korterist on suurem tema pere koduks (mina, abikaasa, tütar 3 a., poeg 1 a.), köök, vannituba, WC ja esik, kordamööda kasutamiseks selle perega kes elab väiksemas toas (3 inimest). Väljalõikele on peale trükitud tõlge eesti keelde. Karikatuur kirjeldab NSVL viletsaid korteriolusid.


Lisaks veel paar praktilist videosid


Karikatuuri Analüüsi Tööleht

Allpool pakume Sulle iseseisvaks õppimiseks või rühmatööks meie analüüsivormi. Vajadusel saad seda ka välja printida ja kasutada abimaterjalina klassiruumis.

Suur põgenemine 80

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. Paljud lahkusidki väikestes kaluripaatides, mille üht näidist saab näha ka Vabamu püsiekspositisoonis “Vabadusel ei ole piire”. Mindi ka suuremate laevadega, näiteks Vabamu asutaja Olga Kistler-Ritso oli nende tuhandete seas, kes said ühele viimastest Tallinna reidilt lahkunud saksa sõjalaevadest.

Vabamu ja paljud teised mäluasutused ning kodanikualgatused üle Eesti peavad seda ränka perioodi Eesti ajaloos meeles erinevate üritustega. Toome siinkohal valiku sündmustest, mis 2024. aastal Eestis ja kaugemalgi suurpõgenemise mäletamiseks ja mälestamiseks aset leiavad:

14.03: emakeelepäeval toimus Riigikogu konverentsisaalis auhinnatseremoonia, kus tehti teatavaks „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ Eesti koolinoorte esseekonkursi võitjad.

2024 kevad: Kodumaalt lahkuma sunnitute mälestuse jäädvustamiseks kuulutab Eesti Mälu Instituut välja foto- ja videokonkursi noortele vanuses 12 kuni 25 eluaastat, töid oodatakse kuni 20. juunini 2024.

Juuni – november: Põgenemisteemalise välinäituse avamised kuues erinevas asukohas Eestis.

20.-21.07: Paide-Tartu-Mõniste ajalookonverents “Piirideta represseeritud ehk valu mälu on pikk”.

4.–9. august: Eesti Mälu Instituudi suvekool eesti päritolu noortele väljaspoolt Eestit “Saatuseaasta 1944”.

2.-11. august: Kihnus Metsamaa pärismustalu  etendus “Kodoaknad ei unu”.

10.08: Hiiumaal Kalana jahisadamas korratakse purjekas “Enge” viimast põgenemist, purjelaev  ”LISETTE” lahkub Kalana sadamast ja suundub Rootsi, Dalarö sadamasse. Sealne rannarahvas (kohalik ajalooselts) võtab vastu ja korraldab väikese ajalootunni.  Vastuvõtt Rootsis Dalarö sadamas 12.08 kl 13.00.

24.08: Haapsalu Kultuurikeskuses konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas”. Andmebaasi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ esitlus. Dokumentaalfilmi esilinastus. Film toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas. Õhtul Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Haapsalu Toomkirikus. 

07.09: Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Tartu Pauluse kirikus. 

  • Rootsi Eestlaste Liidu Eesti sõjapõgenike mälestustseremoonia Gotlandil, EMI dokfilmi ja paadipõgenikele pühendatud artiklikogumiku esitlus ja näituse avamine.

13.09: erinevad loengud, kontserdid, kaitseväe territooriumi külastused ning muud üritused Visbys  

14.09: asetatakse pärg Gotlandi Slite sadama läheduses ning külastatakse erinevaid kohti koos delegatsioonidega. Tseremoonial osalevad Läti-Leedu-Eesti parlamendi spiikrid.

16.-29.09: üle-Eestiline ajarännak kooliõpilastele 1944 põgenemise teemal, korraldab ERM koostöös Eesti Ajaloo-ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ja Eesti Mälu Instituudiga.  

17.09: Tartu Kirjandusmuuseumis konverents “Kohanemislood. Mida tähendab olla naispagulane?”

19.09: Tallinnas:

  • 13:00 – 16:00 Konverents riigikogu konverentsisaalis “Pöördeline sügis 1944 ja selle pärand”
  • 17:15 – 17:30  Tseremoonia Tallinna Vabaduse väljakul Vabadussamba jalamil
  • 18:00 -19:00 Jumalateenistus Tallinna Jaani kirikus 

20.09: Pärnus:

NoVa Põlvkondade kohtumine Pärnu muuseumis kell 12:00

  • 17:00 kohtumine suurpõgenemise mälestusmärgi autori Elo Liiviga ja skulptuuri loomise toetajatega

21.09: Pärnus suurpõgenemise mälestusmärgi avamine kell 15:30.

  • Mälestusüritus Puises, korraldavad Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne ringkond. 
  • 19:00: Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Tallinnas Kaarli kirikus. 
  • Kihnu muuseumis  «Ülemere Ruõtsi 1944», kordumatute lugude ja fotodega stende ühendava näitus avab eestlastele traagilisse 80 aasta taguse augusti ja septembri paadipõgenemise. 

21. ja 22.09: Kuressaares teatrietendused “80 aastat. Teisel pool vett”

22.09: Bostoni Eesti Seltsi poolt korraldatav suure pōgenemise 80. aastapäeva mälestusüritus:

  • Suure pōgenemise ajalooline taust: lühiettekanne ja video
  • Paneeldiskussioon “pagulastega”, vestlust juhivad Anne-Reet ja Marilem Ferentinos 
  • Bostoni Eesti Kooli kontsert

23.09: Vabamus seminar “Ukraina ja Eesti: naispõgenike saatused 1944 ja 2022.”

27.09: Konverents Saaremaa muuseumis Kuressaare lossis

03.11: ERKÜ aastakonverents “Minna ei taha, aga jääda ei saa” Chicagos, õpilaste kontsert, kohtumine eesti lastega teistest osariikidest. 

FILMID – SAATED – DIGIKOGUD 

DOKUMENTaal: Filmis avaldab Jüri Hansen katkendeid oma elupäevikust: põgenemine, töö, eestluse hoidmine, pensionipõlv, mälestused Eestist. 

Intervjuu filmitud 2011.a. Koitjärve, Rootsi. “See oli 1944.aasta mil me tulime Rootsi ja tulime välja Hiiumaalt ühe kolmemastilise purjekaga mille nimi oli ”ENGE”.”- nii algab Jüri lugu…

Filmiprojekt (22 min) Torontos 

Minu rahvarõivad /// My folk costume Maie Ilves; Ood Kihnule /// Ode to Kihnu Jaan Klaas; Kus on Aino /// Where did Aino go Anne Mai Kaunismaa;  

Mälestuste mustrid /// Patterns of memory Leida Kilu; Minust saab voorimees /// When I grow up…Tamara Norheim-Lehela 

www.ruudiproductions.com 

  

KOGU ME LUGU – Eesti Mälu Instituudi  poolt 2013-2022 kogutud videoteek, vt märksõna “põgenemine läände”

Andmebaas Eesti sõjapõgenikest Teises maailmasõjas

 Dokumentaalfilm “Tüdruk raudse eesriide tagant”:

ERRis on valmimisel dokumentaalfilm pagulusest seoses suurpõgenemise 80. aastapäevaga 2024. a “Eesti on vaataja silmades” autor Maarja Merivoo-Parro, režissöör Andres Lepasar.

Samuti on Vikerraadios tegemisel raadiosaadete sari eestlastest hajalas.

 Suurpõgenemise kohta saab täiendavat infot portaalist Global Estonian.

Suur tänu info eest Eesti Vabariigi välisministeeriumile!

Ilmaküla eestlased: aita luua Vabamu uut näitust

2025. aastal avab Vabamu uue suurnäituse, mis võtab kokku eestlaste liikumise ajaloo läbi 20. sajandi kuni tänase päevani, luues sildu kogukondade vahel üle maailma. Eesti ei asu ainult siin kohapeal, vaid läbi ajaloo on Eestit suuremaks teinud ka need, kes on siit läinud mujale. 

Mis? 

Eestlased on alati liikunud mööda maailma ringi: ütles ju juba Hemingway, et igas sadamas on vähemalt kaks eestlast (täpsemalt ütles ta küll koguni: ajakirjanikku). On mindud sunniviisiliselt, aga ka vabatahtlikult: küll otsima tõotatud maad kusagil kaugemal, põgenetud okupantide ja repressioonide eest, otsitud enese määramise ja teostamise võimalusi kusagil sallivamas keskkonnas. 

Kes? 

Kuraatorid: Ede Schank Tamkivi, Martin Vaino, Terje Toomistu 

Koostööpartnerid: riigi- ja erasektor ning eesti kogukonnad välismaal 

Millal? 

Näituse üleilmsetest eestlastest avame 2025. aasta suve hakul, enne laulupidu ja ESTO päevi.  

Kuidas? 

Et näitus õnnestuks, vajame Sinu ja kõigi teiste üleilmsete eestlaste abi. Elad väljaspool Eestit või oled hiljem Eestisse tagasi kolinud? Või ehk on Su ema, onu või vanaisa kunagi Eestist väljaspool elanud?  

Saada meile foto oma Eestist ja kirjelda paari lausega, kuidas Sinu pere, sõbrad ja kodukoht esindab Eestit. Nii võib ka Sinu lugu saada osaks üleilmsete eestlaste näitusest! 

Võid ka meile kirjutada: ede@vabamu.ee või martin.vaino@vabamu.ee

Foto: San Francisco Eesti Seltsi FB-grupist

Fotoanalüüs

Milleks analüüsida (ja mitte ainult ajaloolisi) fotosid?

Ajaloo mõistmisel mängivad erilist rolli fotod. Sageli pole fotod neutraalsed, vaid peegeldavad kellegi avamust või kannavad sügavamat sõnumit. Iga vaataja võib fotole omistada ka oma tähendusi, sõltuvalt tema enda vaatenurgast. Nii võib ka ajaloouurimises fotomaterjale käsitleda erinevalt, meie pakume siinkohal välja ühe võimaliku metoodilise protsessi, sest ajalooliste fotode analüüs võimaldab saada sügavamat arusaama minevikust, laiendada teadmisi maailmast ning inspireerida mõtisklema oma aja ja koha üle ajaloos.

Miks fotod üldse on ajaloouurumises väärtuslikud allikad?

  • Ajaloolised fotod pakuvad väärtusliku visuaalse tõendi minevikusündmuste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tavade kohta. Fotode analüüs aitab meil paremini mõista konteksti, milles ajaloolised sündmused aset leidsid.
  • Fotodel on oluline roll kultuurimälu säilitamisel. Ajalooliste fotode analüüsimine aitab meil säilitada ja edastada tulevastele põlvedele teavet mineviku kohta.
  • Fotoanalüüs aitab mõista, kuidas ajaloolised sündmused tavainimeste elusid ja kogemusi mõjutasid. Saame teada, kuidas on muutunud kombed, tehnoloogiad ja sotsiaalsed suhted
  • Fotoanalüüs aitab arendada kriitilise mõtlemise oskust, analüüsida ja tõlgendada teavet.

Pildil Ida-Saksamaa piirivalvurid vaatavad rahvahulka pärast seda, kui meeleavaldajad murdsid osa müürist Berliini Brandenburgi värava juures 11. novembril 1989. (AP Photo/Lionel Cironneau)

Kuidas analüüsida (mitte ainult ajaloolisi) fotosid?

  • Põhiandmed foto kohta. Alustuseks kogu foto kohta põhiteavet, sh selle loomise kuupäev ja asukoht. Uuri, kas fotol on allkirju või muud tekstilist lisainfot. Kui uuritav foto on internetis, siis uuri selle fotoga seotud metaandmeid*.
  • Kompositsioon. Analüüsi foto kompositsiooni, võttes arvesse selliseid elemente nagu kadreerimine, perspektiiv, valgustus ja fookus. Kuidas see üldisele meeleolule kaasa aitab? Tuvasta fotol peamised fookuspunktid, näiteks inimesed, objektid või stseenid.
  • Ajalooline ja meediakontekst. Milliseid fotoga seotud sündmusi või sotsiaalseid ja kultuurilisi norme oskad loetleda? Millised visuaalsed vihjed, žestid ja sümbolid annavad edasi ajavaimu, ideoloogiat või kultuuriväärtusi? Kas foto oli avaldatud meedias?
  • Hinda eelarvamusi ja mõju vaatajale. Mõtle seisukohtadele, mis võisid selle foto loomist ja vastuvõttu mõjutada. Kuidas võis see foto toona mõjutada avalikku arvamust ja selle pikaajalist tähtsust meie ajaloomõistmisele?
  • Võrdlev analüüs. Võrdle fotot teiste visuaalsete või tekstiliste allikatega samast perioodist või seotud sündmustest. Kuidas antud foto lisab uusi tähendusi selle perioodi või sündmuse kohta? 

*Kuidas ma saan teada foto metaandmeid?

Fotoanalüüsi üheks ​​sammuks võib olla EXIF ​​​​DATA meetod. Sel viisil kontrollides saad teada foto metaandmed, näiteks foto tehnilised omadused, kaamera mudel, fookuskaugus, aeg ja koht (geolokatsioon) jne. Kui pildistamise hetkel oli geolokatsioon sisse lülitatud, siis saad kopeerida koordinaadid Google Mapsi ning sealt leiad foto tegemise täpse koha. Koha kontrollimiseks võid avada tänavavaate (vajutades kollase mehikese kujule) ja vaadata, kas koht ja fotol kujutatu langevad kokku.

On olemas palju tasuta veebisaite, mis pakuvad EXIF ​​DATA otsingut:

View Metadata (metadata2go.com)

Online photo metadata and EXIF data viewer | Jimpl

EXIF / File Metadata Viewer

Lisateavet internetis olevate fotode õigsuse kontrollimise kohta leiad meie meediapädevuse kursusest.


Ajalugu tehakse reporterite silme all

Üliõpilastest meeleavaldajad loobivad kive politseinikke suunas 1. mail 1968 Prantsusmaal Pariisis. (Foto AP)

Associated Press (AP) blogi sisaldab palju ikoonilisi fotosid, mis kujutavad sündmusi, tegelasi ja ajastuid. Associated Pressi fotod on tuntud oma kvaliteetse ja kiirete uudissündmuste kajastamise poolest. Need fotod kuuluvad sageli ajakirjanduse nn kullafondi ja neid kasutavad meediaväljaanded üle kogu maailma.


Õpetajale abiks!

Kuidas läbi viia fotoanalüüsi tundi (5 sammu)

  • Samm 1. Vali analüüsiks üks foto. Parim on foto, mis peegeldab (tahtlikult või tahtmatult) hästi teatud arvamust, vaatenurka, ideoloogiat või perspektiivi.
  • Samm 2. Jaga fotot ja töölehti (individuaalselt või rühmas). Esita koopia, näita ekraanil või jaga linki. Palu õpilastel objekti hoolikalt uurida ja pöörata tähelepanu detailidele (kompositsioon, värvid, inimeste ja/või esemete asend jne). Palu õpilastel pilti lühidalt töölehel kirjeldada.
  • Samm 3. Uuri, kas on küsimusi või kommentaare. Enne, kui klass alustab kirjalikku fotoanalüüsi, küsi, kas õpilased tahavd midagi lisaks teada saada. Võta aega, et arutleda laiema ajaloolise konteksti üle.
  • Samm 4. Iseseisev töö rühmades või individuaalselt. Täidetud töölehed võivad olla kas tunnisisese suulise vastamise abivahendiks või kohustuslikuks kirjalikuks ülesandeks.
  • Samm 5. Analüüsijärgne arutelu. Õpilased loevad oma vastused ette, teised saavad lisada kommentaare. Õpetaja peab olema valmis andma oma tõlgenduse ning toetama vajadusel oma seisukohta, viidates pildi konkreetsetele elementidele.

Järgnevalt pakume ühe võimaliku fotoanalüüsi töölehe. Vajadusel saab seda välja printida ja kasutada õppematerjalina klassiruumis.

Kohtumised veteranidega

Alustame Vabamus uue üritustesarjaga “Vabadus kui meie suurim varandus”, mille käigus noored saavad kohtuda sõjaveteranidega, kes on kaitsenud Eesti vabadust mujal sõdides.

Sarja esimeses osas vaatame esmalt Levila lühidokumentaali Ukrainas sõdinud eestlasest ja seejärel kuulame veteranide isiklikke lugusid erinevatest sõjakolletest. Vestluse käigus uurime muuseas:

  • Mille alusel valitakse missioonile minejad – millised on eeldused, vaimne ja füüsiline vorm?
  • Kuidas pannakse missioonil kokku meeskond, kuidas toimub koostöö liitlasvägedega?
  • Kuidas sõjategevuse ajal elatakse, magatakse, süüakse?
  • Mida tehakse, kui meeskonnas keegi saab vigastada või koguni surma?
  • Kas ja millist psühholoogilist abi saavad sõjalistel missioonidel osalenud sõdurid?
  • Kuidas Eesti riik tagab oma veteranide heaolu?

Keda riigikaitseteema rohkem huvitab, soovitame tutvuda ka NoVa samanimelise kursusega “Vabadus kui meie suurim varandus”.

Samuti soovitame kuulata taskuhäälingusaadet Eriväelase jutud

Kursuse loomist ja üritustesarja toetab Eesti Vabariigi kaitseministeerium.

Fotol hetk sõjaliselt missioonilt Iraaki.

Allikaanalüüsi alused

Harjumus usaldada ainult õpikuid ja õpetaja sõnu või mehhaaniliselt korrata teiste inimeste sõnastusi ei aita arendada kriitilise mõtlemise oskust. Loomingulisi ja kognitiivseid oskusi saab arendada eelkõige uuriva õppimise käigus. Selle õppimisviisi väljundiks on peamiselt töö kõikvõimalike kirjalike dokumentide ehk allikatega.

Ajaloodokumentide ja -allikate tüpoloogiaid on erinevaid, siinkohal pakume analüüsimiseks veidi lihtsustatud vormi. Uuriva õppimise kogemuse saamiseks aitab see meetod Sul dokumentidega iseseisvalt töötada ja kujundada oskust esitada isiklikku argumenteeritud arvamust.

Esmajoones tuleb meeles pidada, et ajalooliste dokumentide faktid ei pruugi olla alati võrdsed tõeliste ajalooliste faktidega, sest:

  • see võib kajastada vaid allika looja arvamust; 
  • ükski allikas ei anna edasi tervikpilti, vaid ainult killukesi minevikust;
  • allika adekvaatne tõlgendus muutub koos ajalise ja sotsiaalkultuurilise kontekstiga.

Sellegipoolest jääb ajalooallikate uurimine üheks peamiseks mineviku mõistmise viisiks ning uuringute kvaliteet sõltub nende analüüsi kvaliteedist.


Mis on primaarne (alg-) ja sekundaarne (teisene) allikas?

Ajaloouuringutes on oluline meil mõistetel vahet teha:

Lühidalt võiks öelda, et primaarsed allikad pakuvad uusi andmeid ja sekundaarsed lihtsalt kommenteerivad või tõlgendavad juba olemasolevaid andmeid. Kuid erinevused primaarsete ja sekundaarsete allikate vahel ei ole alati ilmsed, sest primaarsete või sekundaarsete allikate määratlemisel mängib olulist rolli kontekst ja uurimisvaldkond.


Allikaanalüüsi vorm

Järgnevalt pakume Sulle iseseisvaks või grupitööks meie dokumendi analüüsi vormi. Seda saab vajadusel ka printida ja kasutada õppematerjalina klassiruumis.


Õpetajale

Ühe ülesandena võib õpilastele pakkuda võimalust luua oma allikaanalüüsi vorm. Näiten võib kasutada siintoodud vormi. Sõltuvalt dokumendi tüübist võib küsimusi ka muuta ja täiendada. Samuti võib vormi eelnevalt täita mistahes allika näitel ja näidata klassile. See aitab õpilastel mõista, kuidas täpsed ja üksikasjalikud vastused võiksid välja näha.

Pidage meeles, et vormi täitmine on alles esimene samm dokumendi analüüsimisel. Analüüs on sügavam, kui õpilased saavad rühmas või individuaalselt oma ideid teistele selgitada ja ka teisi tõlgendusi kuulda. Pärast seda, kui õpilastel on olnud võimalus oma klassikaaslastega rühmades töötada ja oma ideid jagada, saavad nad oma vormidel olevad küsimused ja vastused üle vaadata ja vajadusel täiendada. Analüüsi tulemuste jagamine võib tekitada huvitavaid arutelusid dokumendi sõnumi ja tähenduse üle.

Meediaanalüüsi alused

Milleks üldse on vaja analüüsida meedias ilmunud artikleid? Vastus on lihtne: et arendada kriitilist mõtlemist ja saada paremini aru maailmas toimuvast.

Alljärgneva juhendi järgi saad tuvastada ja analüüsida kolme kõige levinumat artiklitüüpi: uudised, temaatilised artiklid (sh reportaažid, olemuslood jne) ja arvamuslood. Nii saab hõlpsasti kategoriseerida erinevaid artikleid, kui nad sobivad ühte järgmistest kategooriatest.


Esmalt uurime, mis on kolme peamise artiklitüübi omadused.

Uudislugu

Uudisteartiklid pakuvad lugejatele põhiteavet (kes, mida, kus, millal, miks ja kuidas) erinevate päevakajaliste sündmuste kohta. Tavaliselt nad on kirjutatud nn pahupidi püramiidina, kus teave on esitatud tähtsuse kahanevas järjekorras. Pahupidi püramiidi kasutatakse selleks, et lugejale huvi pakkuda ja tema tähelepanu lõpuni hoida.

Näiteks: Läti-Vene piirile tekkisid veokitest 20 kilomeetri pikkused järjekorrad | Välismaa | ERR


Temaatiline artikel

Temaatilised artiklid on üksikasjalikumad kui tavalised uudisteartiklid. See formaat pakub autorile suuremat vabadust kasutada kirjanduslikke jutuvestmise tehnikaid, mida sageli saadab ka visuaal: fotod, illustratsioonid või erinevat tüüpi graafika.

Näiteks: “Pealtnägija”: hambakliiniku audit jäi mitmeks aastaks Kõlvarti sahtlisse | Eesti | ERR



Arvamuslugu

Erinevalt kahest eelmisest formaadist, mis peaksid olema objektiivsed, võimaldavad arvamusartiklid autoril võtta valitud küsimuses või arutelus oma seisukoha. Tihti kirjutab neid keegi, kes ei ole elukutseline ajakirjanik, kuid keda peetakse siiski käsitletava teema eksperdiks (näiteks haridusreformist kirjutav õpetaja).

Näiteks: Martin Rajasalu: tehisaru pole enam mänguasi | Arvamus | ERR


Õpetajale ja/või iseseisvaks tööks klassiruumis

Kui klassis tehakse meediaanalüüsi, siis esmalt võiks õpilastele näidata erinevaid tüüpi näiteid ja paluda väikestes rühmades määrata iga artikli kategooria. Seejärel saab alustada arutelu selle üle, miks rühmad tegid just sellise valiku ja kuidas nad seda põhjendavad.


Allpool on loetelu toetavatest küsimustest, mis aitavad Sul analüüsida erinevat tüüpi artikleid. Vastavalt artikli tüübile saad valida, millistele küsimustele vastad.

Üldised küsimused (kõigile kolmele tüübile):

Tuvasta artikli tüüp (kas uudis, temaatiline artikel või arvamuslugu)?

Millised artikli omadused (artikli eesmärk, stiil, faktid, visuaalne materjal, vorm jne) aitasid Sul teha valiku?

Millist teavet annavad pealkiri ja järgmised tekstiplokid? Kui on olemas fotod või graafikud, siis millist teavet need annavad?

Mis on artikli põhiidee?

Mis on artikli toon (asjalik, irooniline, kriitiline jne)? Kuidas lausete ehitus, kirjeldused ja tsitaadid seda stiili ja tooni määratlevad?

Milliseid tõendeid ja fakte esitab autor artiklis? Kuidas tõendid toetavad autori järeldusi?

Kui tõhusalt autor oma tõendeid kasutab?


Küsimused temaatiliste artiklite kohta:

Millisesse konteksti artikkel asetatakse (reportaaž, intervjuu, ürituse kirjeldus jne)?

Milliseid detaile või tehnikaid kasutab autor olustiku ja oma loo süžee edasiandmiseks, et lugejad võiksid artikli olemust paremini mõista?

Milliseid visuaalseid lisamaterjale autor kasutab? Kuidas see aitab artikli põhiideed edasi anda?


Küsimused arvamusloole:

Kes on artikli autor ja milline on tema taust? Miks me võiksime tema arvamuse ära kuulata ja kuidas võib tema roll ühiskonnas või elukutse mõjutada tema poolt tehtud järeldusi?

Mis on artikli peamised argumendid?

Kas autori argumentatsioonis on nõrkusi või kallutatud suhtumist, nt ebapiisavad tõendid, liialdatud väited, liigne emotsionaalsus jne? Too näiteid.

Milliseid vastuargumente pakuksid ise autori põhiväidetele?


Kuidas edasi? Kuidas jätkata arutelu.

Kas see teema oli tähtis või ebaoluline minu või üldiselt meie ühiskonna jaoks?

Kuidas see võib mõjutada just minu elu?

Kust ma sain tõstetud küsimustele ka vastuseid või lisateavet?

Kui ma tahan teada ka vastupidist seisukohta, siis kust ma võiksin seda otsima?


Tööleht: pilved

Arutelus saab kasutada ka töölehe, mille abil saab määrata, millisesse kategooriasse antud artikkel kuulub ja analüüsida teksti sisu.

Ööülikooli loengud lastele

Paljude raadiokuulajate lemmiksaade Ööülikool otsis erinevatel aastaaegadel Eestimaa erinevatest nurkadest üles juba raadiost tuttavad õppejõud, kes jutustavad seekord kaamera ees eelkõige lastele mõeldud huvitavaid ja harivaid lugusid.

Esimesel rännakul leiavad lapsed Muhumaalt sumiseva õunapuu alt üles hobimesinik Hannes Praksi, kes räägib mesilaste imedemaailmast:

https://www.ylikool.ee/rannakud/laste-ooulikooli-rannakud-muhumaal-hannes-praks-mesilased

Järgmisena minnakse Kesk-Vigalasse, Velise jõe äärde, tallu, mida on suure armastusega Reemannide poolt üles ehitatud 19. sajandi esimesest poolest alates. Praegu on Lõo talu koduks vanaema Ainole ja onu Jaagule, ning maakoduks vanaema 11 lapselapsele ning nende järeltulijatele. Külalistega liitub japanoloog Alari Allik, kes toob noorte ellu mõiste taoism, koos kulgetakse läbi suve päeva ja öö.

https://www.ylikool.ee/rannakud/laste-ooulikooli-rannakud-vigalas-alari-allik-elu-kasutusjuhend

Kolmandas osas sõidavad lapsed rongiga Aegviitu, kus lähevad matkale koos matemaatik Kristjan Korjusega, kes räägib looduse näidete varal isesarnasusest ja kuidas herneterast võib saada lõpmatus:

https://www.ylikool.ee/rannakud/laste-ooulikooli-rannakud-aegviidus-kristjan-korjus-kas-jumal-on-matemaatik

Neljandas osas käivad lapsed ringi Tartus, kus kirjanik Mikä Keränen näitab Supilinna vaatamisväärsusi, näitleja ja tõlkija Peeter Volkonski oma raamatukogu ning üheskoos musitseeritakse Silver Sepaga:

https://www.ylikool.ee/rannakud/laste-ooulikooli-rannakud-tartus-peeter-volkonski-tolkimisest

Viiendas osas läheb kamp Ööülikooli noori tudengeid lähevad Setomaale külla helilooja Helena Tulvele ja dirgent Jaan-Eik Tulvele. Koos õpitakse kuulama hääli ja helisid meie ümber – milline on see igapäevamuusika, mis meid kõikjal saadab:

https://www.ylikool.ee/rannakud/laste-ooulikooli-rannakud-setomaal-helena-tulve-igapaevaelu-muusikast

Fotodel hetked Ööülikooli rännakute salvestustelt.

75 aastat märtsiküüditamisest

Tänavu 25.-28. märtsil möödus 75 aastat märtsiküüditamisest, mil nõukogude repressiivorganid viisid nelja päeva jooksul Eestist väevõimuga ära üle 20 000 inimese. Noorte Vabamu kutsus selle kurva sündmuse meenutamiseks kooliõpilasi Vabamusse kohtuma Siberisse küüditatutega, et kuulda nende isiklikke lugusid ja mõista inimsusevastaste kuritegude tõsidust. 

Jätkasime juba regulaarseks saanud üritustesarja, täiendades lugude jutustamist praktiliste töötubadega Siberis kasutusel olnud töövahenditega, mille võtsid oma isiklikest kogudest kaasa Murtud Rukkilille Ühingu liikmed. Noored said proovida töövahendeid, millega Siberis tehtli lambavillast lõnga, tehti jalanõude parandamiseks pigitraati ja jahvatati tangu. 

 “Meie vagunis olid sellised hästi hakkajad inimesed, kes panid kohe kõik tegutsema,” meenutas Malle Annus, kes küüditati 7aastaselt koos oma ema ja kahe noorema õega, mitu nädalat väldanud rongireisi detaile. “Ukse vastas oli keskel ahi ja teises küljes löödi põrandasse auk sisse, veeämbril põhi alt ära, käterätiga rõngas peale ja kuna ühel perel oli kaasas voodi reformpõhi, siis see pandi seina najale kaldu, tekk ümber, ja oligi käimla valmis!”

Eha Kaljuvee, kes küüditati väikese lapsena koos oma vanematega 25. märtsil 1949, näitas õpilastele käsiveskit, mille tegi tema isa Johannes Prost. Prost oli Eestis omal ajal kuulus kombainer, keda käisid kohalikud lehed ja raadiojaamad igal sügisel koduõuel intervjueerimas. Nõukogude rezhiim konfiskeeris esmalt kõik isa põllutööriistad ja saatis seejärel terve pere Siberisse. Tubli ja tugeva töömehena jätkas Johannes Prost ka Siberis töö rabamist, nii näiteks valmistaski ta ise käepärastest vahendidest – vana traktori kabiini plekist – käsiveski, mida kasutas terve küla. “Selle veski järele oli alati järjekord, alati koputas keegi ukse peale, et kas juba saab, ja ka kohalikud venelased kasutasid seda,” jutustab Eha viljajahvatajast, millest saab pikemalt lugeda siit.

Tiia Niinemaa näitas noortele, kuidas sai niidi ja tõrvatüki abil teha pigitraati, millega parandati jalanõusid – nimelt kandsid lapsed tollal talvel vilte, mis kippusid läbi kuluma ja lekkima, eriti siis, kui nendega palju mööda jääd liugu lasti (mida muidugi ei võinud vanematele öelda). Pigikiht muutis niidi veekindlaks ja sellega parandatud vildid pidasid veel tükk aega Siberi karmis talves vastu:

Enno Uibo oli üllatunud, et noored tundsid huvi eelkõige selle vastu, kuidas oli pärast küüditamist kodumaale tagasi tulla. Napilt alla neljase poisikesena koos perega Siberisse saadetud Enno tuli Eestisse tagasi ema-isata, koos hulga teiste alaealistega 1950ndate keskel, mil pärast Stanilini surma anti amnestia kõigile alla 16aastastele küüditatutele. Paraku oma koju ei saanudki Enno minna, sest tema kodumajast polnud alles muud kui tükike vundamenti:

Kõik kohtumisel osalenud õpilased kinnitasid kui ühest suust, et Siberisse küüditatute isiklike lugude kuulamine tekitas neis vastakaid tunded: korraga kurbust ja viha selle ebaõigluse pärast, mida meie rahvas on pidanud läbi elama, samas suurt tänutunnet, et elu vabas Eestis on turvaline, ning lootust, et inimesed saavad alati hakkama.

Üks kohtumisel osalenud õpilane võttis oma muljed kokku nii: “Allikal ning allikal on vahe. Ajalootunnis võib lugeda õpikust Nõukogude Liidu okupatsioonist, näha mõiste “küüditamine” lahtiseletust, kuulata õpetajat teemast rääkimas, kuid õppides elavast allikast – küüditamise läbielanud inimesesed – tekib emotsionaalne side. Faktid muutuvad lugudeks, küüditatute arv muutub paberi peal olevast arvust reaalseteks inimesteks, kellel on oma nägu, oma iseloom, oma elu. Oluline on mitte unustada küüditatuid ning nende lugusid. Samuti aitab kohtumine noorte perspektiivi muuta: aitab aru saada, kuivõrd hea on tänapäeva elu vabas Eestis.”

Teine õpilane kirjutas: “Kuigi see, mida küüditatud läbi elasid oli kohutav, oli kohtumine nendega väga meeldiv. Nad olid kõik väga armsad ja nende lood olid tõsiselt huvitavad. Sain paremini aru sellest, kuidas küüditamine päriselt toimus (öisel ajal, teekond võttis aega 2-4 nädalat ja tingimused olid kehvad). Lisaks sain teada et 1941 küüditamisel olid ohvriteks pigem haritlased, kultuuritegelased, poliitikud, aga 1949 need, kes ei olnud nõus kolhoosidega liituma või aitasid metsavendadel vastupanu osutada. Tundub küll loogiline, aga ma ei teadnud varem, et kahel küüditamisel nii selge vahe oli. Lisaks sain teada, et pärast Stalini surma hakati küüditatuid õigeks mõistma ning lastel lubati tagasi kodumaale minna. Arvasin, et Eestisse tulid tagasi vaid mõned üksikud.”

“Emotsioonid jagunesid kaheks: oli positiivset ja oli negatiivset,” võttis oma muljed kokku kolmas õpilane. “Osaliselt tundsin rõõmu ja tänulikkust, et olen saanud kasvada üles vabas Eestis. Samas tekitas nii palju kurbust, vastikust ja viha need jutud, mida rääkis meile vanem põlvkond oma lapsepõlvest. Kuna need inimesed, kellega me kohtusime, on osa viimasest põlvkonnast, kes on küüditamist kogenud ning olnud osa sellest, siis on oluline, et nad noorematele selle informatsiooni võimalikult realistlikult ja tõetruult edasi annaksid. Kui pole enam kedagi, kes otseselt küüditamisega seotud on, siis võib juhtuda, et see kaob mälestustesse ja me unustame kui jube see päriselt oli. Just mäletamise eesmärgil on sellised vestlused väga olulised.”

Põlvkondade kohtumise sari sai alguse 2023. aasta jaanuaris, mil Murtud Rukkilille Ühingu liikmed rääkisid esimest korda Vabamus kooliõpilastele oma Siberis kasvamise lugusid. Järgmistel kohtumistel oleme auditooriumist liikunud edasi “elava raamatukogu” formaadi juurde, kus õpilased vahetavad grupiti laudkondi. Nii saavad õpilased väiksemas ringis esitada rääkijatele küsimusi ning kordamööda käia muuseumi keldrikorrusel vaatamas küüditamisvaguni ekspositsiooni, et õpilastel tekiks kuuldud lugude põhjal ettekujutus, milline pikk sõit Siberisse küüdivagunis välja nägi.