Hüppelaud 2024

Järjekorras juba kaheksas suvekool Hüppelaud ootab tehnoloogiahuvilisi 14-19aastasi noori tänavu 5.-9. augustini Viljandis, et ehitada oma idee valmis tooteks ning omandada parimate mentorite juhendamisel ettevõtlus- ja tehnoloogiamaailmas vajalikke oskusi.

Hüppelaua jooksul on Sul võimalus:

  • Kooskonnas töötades ehitada startupilikus keskkonnas toodet;
  • Valida endale sobiv roll ja õppida koodi kirjutamist, disainimist ja toote turule toomist;
  • Kogenud mentoritega koos töötada ja omandada elulisi kogemusi erinevatest valdkondadest.

70 noort omandavad viie päeva jooksul baasteadmised ja praktilised oskused veebiarenduse, disainmõtlemise ja tehisaru vallas. Lisaks põnevatele esinejatele ja töötubadele külastatakse kohalikke tootmisi ja avastatakse Viljandimaa loodust.

Suvekool on kõikidele osalejatele tasuta ja tänavune registreerimine on lõppenud.

Esmaspäev, 05.08:

Transport Viljandisse: Tallinnast väljub buss kl 08:00, soovijad võivad tulla ka rongiga/autoga
– Bussis igal ühel kaasa võetud hommikusöök, jagada laiali eeltäidetud või täitmist vajavad nimesildid
10:30 Sissejuhatus: praktiline info Hüppelaua kohta, VIKKi tutvustus
11:00 Ideede pitchimine: esita julgelt oma idee, mida tahad tooteks ehitada
12:00 Kooskondade moodustamine: leia endale tiimikaaslased, kes aitaks oma oskustega täiendada kooskonda, mentorite tutvustamine ja valimine
13:00 Lõuna
14:00 Töötuba: “Kuidas ehitada nädalaga toodet/prototüüpi, parimad no-code lahendused”, Kaarel Reinvars
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtusöök
19:00 Õhtune programm: kooskonnatöö harjutused, tutvumine Viljandi Kutseõppekeskuses pakutavate õppevahendite, sh simulaatoritega: veoauto juhtimine, keevitamine, värvimine

Teisipäev, 06.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Töötuba: Devsprint tutvustus, Mihkel Jesse / Füüsiliste toodete ehitamine
11:00 Ehitamine (soovitav hommikune kooskonna koosolek, mentoritel oma koosolek)
13:00 Lõunasöök
14:00 Esinejad: Laima Šusta, Nucleate Baltics: “Kuidas tehisaru aitab meil luua uusi ravi(mi)tehnoloogiaid”
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtune programm: läheme metsa, et oma silmaga näha ja käega proovida metsahooldust, säästlikust metsamajandamisest räägib Martin Tammejuur, Vestman Energia ostujuht
Metsas toimub ka piknik, sest teatavasti ei maitse söök mitte kusagil paremini kui vabas looduses:)

Kolmapäev, 07.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Töötuba: Tootedisaini A ja O
11:00 Ehitamine (soovitav hommikune kooskonna koosolek, mentoritel oma koosolek)
13:00 Lõunasöök
14:00 Esinejad: Denys Kovalenko/Kristjan Korjus/Silver Keskküla: “Practical solutions of AI”
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtusöök
19:00 Õhtune programm: Clevoni külastus, tuuri teeb ettevõtte tegevjuht Arno Kütt, aasta tööstur 2019

Neljapäev, 08.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Töötuba: Kuidas teha oma veebipoodi
11:00 Ehitamine (soovitav hommikune kooskonna koosolek, mentoritel oma koosolek)
13:00 Lõunasöök
14:00 Esineja:
15:00 Ehitamine
18:00 Õhtusöök
19:00 Õhtune programm: kehva ilma korral esineja Peeter Mõtsküla: “Kuidas kaitsta oma intellektuaalomandit”, hea ilmaga matk

Reede, 09.08:

08:00 Sportlik hommikutegevus
09:00 Hommikusöök
10:00 Ehitamine, lõpuesitluste harjutamine
13:00 Lõunasöök
14:00 Viimane esineja: Sten Tamkivi, Plural: “Kuidas asutajana investoritele unustamatut muljet jätta”
15:00 Lõpuesitlused vastavalt kokku lepitud järjekorrale
17:00 Transport Viljandist tagasi koju

Lauri Väin

Lauri on insener ja tehniline juht, kes armastab ehitada kõikvõimalikke kasulikke tehnilisi lahendusi. Kümme aastat tegeles ta Skype‘is suurte pilvesüsteemide, makse- ja turvalahenduste loomisega, ning seejärel ehitas Starshipis nii meeskondi kui roboteid. Ka vabal ajal meeldib Laurile ehitada: küll autonoomseid roboteid NASA võistluse jaoks või mehitamata lennukit Austraalia võistlusele. Samuti on ta hobina omandanud piloodilitsentsi ning väikelaevakapteni loa.

Hanna Britt Soots

Hanna Britt on Tartu ülikooli matemaatika doktorant ja Tallinna Reaalkooli programmeerimise õpetaja. Hanna Britti huvitab, kuidas on võimalik matemaatikat rakendada teistes teadusvaldkondades ning kasutab igapäevaselt matemaatika probleemide lahendamiseks programmeerimist. Õpetamistöös tahab Hanna Britt noortele näidata, et programmeerimine ei ole ainult keeruliste olümpiaadiülesannete lahendamine ning suurema edu saavutamiseks on vaja teha koostööd teistega.  Vabal ajal on Hanna Britt aktiivne üliõpilasesindaja. 

Andrius Matšenas

Andrius osales Hüppelaual aastatel 2018-19 ning on nüüd juba mitmendat aastat mentor ja ürituse korraldaja. Ta on lõpetanud Southamptoni ülikooli kindlustuse ja riskimodelleerimise erialal ning töötanud sellistes ettevõtetes nagu Cachet ja NFTPort, kus on tegelenud riskianalüüsi ja isikukeskse võrgurendusega. Andriusele meeldib üle kõige osaleda hoosloomeüritustel, ehitada põnevaid projekte ning reisida ja suhelda inimestega maailma eri nurkadest.

Cece Grace La Puma

Cece õpib Stanfordi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja muusikat ning on sel suvel praktikandina tööl Vabamus. Varem on ta käinud rahvusvaheliste suhete praktikal Türgis. Ta mängib Stanfordi sümfooniaorkestris tshellot ja bassi ning talle meeldib väga laulmine. Hüppelaual saab ta õpilasi abistada eelkõige avaliku esinemise kõne (pitchimise) harjutamise ning kodulehtede loomisega.

Juri Volodin

Juri osales kõige esimesel Hüppelaual 2017. aastal, ehitades valmis magnetitel töötava kingapuhastaja. 2018-2021 õppis ta Tartu ülikoolis keemiat, füüsikat ja materjaliteadust ning lõpetas just värkselt magistriõpingud rahvusvahelises tuuleenergeetikaprogrammis EWEM. Juri on loonud haridusmaterjale metalli 3D-printimiseks, tegelenud arvutusmudelite loomisega kõige tõhusamaks printimiseks ning osalenud koostööprogrammis CERNi põrgutiga.

Hana Geara

Hana on lõpetanud bioloogia ja füüsika õpingud Tartu ülikoolis ja maateaduste magistri Amsterdami Ülikoolis. Viimastel aastatel on ta keskendunud seeneniidivõrgustike uurimisele ja nende integreerimisele elektroonikaseadmetesse. Hana on looduskaitseentusiast ning huvitub muusikast, fotograafiast ja kirjandusest. Hüppelauale toob Hana kaasa oma kirgliku teadushuvi ja mitmekülgsed probleemide lahendamise oskused.

Isidora Boadicea Davis

Isidora õpib Stanfordi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid ja inimõigusi ning töötab uurimisassistendina ülikooli demokraatia-, arengu- ja õiguskeskuses. Tänavu suvel on ta praktikandina tööl Vabamus. Olles ka varem töötanud juhendajana noorte suvelaagris ning tõlgina Californias Yosemite’i rahvuspargis, tuleb ka Hüppelaua suvekooli mentorina appi eelkõige kooskondades mõnusa tööõhustiku loomisel ja heade ideede elluviimise julgustamisel.

Karl-Ander Kasuk

Karl-Ander õppis Imperial College Londonis keemiat ning viimased kaks aastat on jätkanud teaduse tegemist Tartu ülikooli doktorantuuris. Tema eesmärk on kasutada elektrit ja keemiat, et toetada nullemissiooni saavutamist Eestis ja mujal maailmas. Tudengina katsetas ta akude taaskasutamisega ja nüüd töötab vesinikutehnoloogiate kallal. Teaduse kõrvalt tegeleb Karl-Ander teadusettevõtluse kogukonna kokku toomisega Nucleate’i Eesti tiimis ja salvestab taastuvenergiateemalisi taskuhäälinguid. 

Laima Šusta

Laima sai biokeemia hariduse Imperial College’ist ning alustab nüüd oma doktoriõpinguid biotehnoloogia vallas. Laima osales 2019. aastal nii Wise’i hoosloomel kui Hüppelaual, ehitades Eesti arste ja õpilasfirmasid ühendavaid platvorme. Kirg kogukondade ehitamise vastu ei ole tal aastatega kahanenud ning nüüd on ta Nucleate’i Eesti tiimiga kündmas Eesti biotehnoloogia ja ettevõtluse maastikku. Vabal ajal mõtiskleb Laima katsete automatiseerimisest, sünteesibioloogiast ja inimkeelte struktuuridest.

Kaarel Kaarelson

Kaarel on Tartu ülikooli informaatika tudeng, kes on käinud vahetussemestril Kopenhaageni ülikoolis. Tal on sügav huvi tulevikutehnoloogiate vastu ja nii on ta asunud õppima kvantarvutust, masinõpet ja ka bioinformaatikat. Kaarel on pälvinud auhindu ja võistelnud ülemaailmsetel koodipõrmmidel, sh Harvardi ülikoolis. Oma tehnilisi oskusi on ta lihvinud full-stack arendajana nii idufirmas kui ka finantstehnoloogia ettevõttes. Hetkel keskendub Kaarel teadustööle, kirjutades oma bakalaureuse lõputööd tehisintellekti vallas. Vabal ajal panustab ta teaduse populariseerimisse tudengite eestveetud Nucleate’i Eesti tiimis.

Kaarel Reinvars

Kaarel on läbi aegade staazhikaim hüppelaualine: 2017-18 lõi ta suvekoolis kaasa osalejana, ning kõik hilisemad aastad mentorina. Veelgi pike on tema kogemus aga koodimaailmas: juba 10-aastasena asus omal käel programmeerimist õppima ning on iseõppimiskeskkondades selgeks õppinud mitu keelt. Praegu töötab ta suunamudijatele teenuseid pakkuva platvormi Modash full-stack-arendajana, ja hobi korras ehitab Arduino ja Raspberry Pi abil töötavaid seadmeid. Kaarel on läbi teinud ka nö skydive pitchi ehk esitlenud investoritele oma toodet lennukist langevarjuga alla hüpates. Nii et Kaarli käest võib küsida kõike alates elektroonikakomponentide jootmisest ja koodi kirjutamisest kuni sotsiaalmeedia konto haldamiseni.

Maja Soomägi

Maja on lõpetanud Glasgow ülikooli Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute ja politoloogia erialal ning õpib praegu Uppsala ülikoolis Vene ja Euraasia õpingute magistriprogrammis. Ta on tänavu suvel välisminiteeriumi rahvuskaaslaste programmi raames praktikal Vabamus, varem on ta töötanud vabatahtlikuna rahvusvaheliste suhete ajakirja toimetajana. Maja peamised huvialad ongi rahvusvahelised suhted ning sotsiaal- ja kultuuriajalugu. Suvekoolis saab ta aidata turundus- ja kommunikatsioonialaste küsimustega.

Aleks Tammiksaar

Aleks on lõpetanud Southamptoni ülikooli aeronautika ja astronautika eriala. Ta on töötanud tarkvaraarendajana BMWs ja GScanis ning on viimased kuus aastat tegelenud videoproduktsiooni ja otseülekannetega ettevõttes Sinisilm Films. Vabal ajal leiab Aleksit pildistamas filmikaameraga, väljakul tennist mängimas või katsetamas eksootilisi kohvivalmistusmeetodeid. Hüppelaual oskab Aleks nõu anda riistvaralahenduste küsimustes ning aidata audiovisuaalse sisu loomisel.

Mihkel Annus

Mihkel on ka korduvalt õpilasena Hüppelaual osalenud, ja lõpetas hiljuti Hollandis Delfti Tehnikaülikooli strateegilise tootedisaini erialal. Varem õppis ta Saksamaal Müncheni Tehnikaülikoolis ärijuhtimist ja elektrotehnikat. Talle pakuvad huvi teenusedisaini rakendamine tervishoiuvaldkonnas ning kasutaja vajadustest lähtuva turvalise tehisintellekti kujundamine. Vabal ajal töötab ta oma idufirma kallal, mis loob disainrattakellasid.

Margaret Pütsepp

Margaret õpib teist aastat Tartu Ülikoolis bioinseneeriat. Hobisid on Margaretil olnud purjetamisest väitluseni, ent suurematest ettevõtmistest tegeleb ta aktiivselt Nucleate’i Eesti tiimis partnerlussuhete loomisega, on digikunstialaselt ettevõtja ning on veetnud viimased kaks ülikooliaastat Tartu Tudengipäevade festivale korraldades. Margaret on tegelenud ettevõtlusega juba alates 15. eluaastast, mis on praeguseks välja jõudnud nt Tudengipäevade raames mudamaadluse ja pannkoogihommiku organiseerimiseni. 

Mihkel Jesse

Mihkel on Hüppelaual korduvalt osalenud nii tiimiliikme, mentori kui ka korraldajana. Ta on olnud tehniline abiline kood /Jõhvi sprindil ja arenduspraktikant LHVs. Mihkel õpib Tartu ülikoolis matemaatikat, kuid leidis viimasel õppeaastal piisavalt aega ja energiat, et asutada jaeinvestoreid abistav analüüsiplatvorm Investonian. Lisaks meeldib Mihklile pilti teha. Hüppelaual viib ta läbi toote ehitamise töötuba ja aitab eelkõige tarkvara-küsimustega.

Signe Parts

Signe on Tartu ülikooli arstiteaduse nooremteadur ja doktorant. Ta on omandanud bakalaureuse astmes geenitehnoloogia ja magistris biomeditsiini hariduse ning õpingute kõrvalt töötanud kommunikatsiooni koordinaatori kui ka projektijuhi assistendina. Signele meeldib tutvuda teaduse mitmekülgsusega erinevate nurkade alt, olgu selleks laboris katsete tegemine, teaduskommunikatsiooni edendamine, õpetamine või isegi ELi dokumentatsioonide koostamine. Lisaks tegeleb Signe Nucleate’i Eesti tiimis bioettevõtluse edendamisega Eestis. Vabadel hetkedel ei ütle Signe ära sportlikest hetkedest looduses või kinnisvara flipidel osalemisest.

Tiit Liivik

Tiit on ihu ja hingega insener, kes lihtsalt tahab ja oskab asju ehitada. Ta on lõpetanud tänaseks TalTechi koosseisu kuuluva IT Kolledzhi ja omandanud magistrikraadi Tartu ülikoolist. Tiit on olnud nii päikesepaneelidel töötava Solaride‘i auto loomise kui Starshipi pakirobotite arendamise juures. Televaatajatele võib tema nägu olla tuttav Rakett69 saate kohtuniku rollist.

Vivian Väin

Vivian on töötanud varasemalt turunduses ning lisaks on ta juhtinud kaks aastat enda veebipoodi. Teadmisi on ta omandanud Eesti Kunstiakadeemias moe, graafilise disaini, visuaalse esitluse kui ka disainmõtlemise vallas ning Tartu ülikoolis psühholoogia alal. Lisaks pühendas ta viimase aasta UX/UI (kasutajakeskse) disaini õppimisele ja äppide kujundamisele Figmas. Vabal ajal uurib ta, kuidas planeeti keskkonnasõbralikumalt hoida ning mis teeb inimesi õnnelikuks. 

Märten Mikk

Märten omandas mehaanikainseneri hariduse Southamptoni ülikoolis ning jätkab sel sügisel arvutitehnika- ja robootikaõpinguid Tartu ülikooli magistriprogrammis. Märten on tegelenud tulihingeliselt ka purjetamisega, kuid selle kõrvalt leidis ta aega teha praktikat Londonis CRAs. Hiljuti liitus Märten drooniehitusettevõttega Threod Systems, kus tema peamine roll on tarkvaraarendus ja simulatsioonid. Märtenile pakuvad peamiselt huvi masinõpe (eelkõige masinnägemine), juhtsüsteemid ja üleüldse keerukad tehnilised probleemid.

Ellina Gedrojets

Ellina õpib TalTechis äriinfotehnoloogia magistriõppes ning on lõpetanud bakalaureuseõppe informaatikas. Tal on laialdased kogemused tarkvaraarenduses, tehniliste projektide juhtimisel ja tudengite juhendamisel. Ellina töötab Swedbankis tarkvarainsenerina ning on läbinud praktika pilvekommunikatsiooniettevõttes Twilio. Varem on ta olnud TalTechi programmeerimiskursuste õppeassistent, aidates tudengitel õppida programmeerimist Pythonis ja Javas. Hüppelaual saab Ellina jagada oma teadmisi tehniliste projektide arendusest ning pakkuda tuge projektide edukaks elluviimiseks.

Raivo Riiel

Raivo on mehhatroonikainsener, kes on töötanud Starshipi pakirobotitega juba üle kaheksa aasta, olles olnud nii roboti testija, tootmistehnik, tootmisinsener kui ka mehhatroonikainsener. Raivo on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, kus õppides liitus robotiklubiga, kust sai külge ka leiutamisepisiku ja ehitas mitmeid demo- ja võistlusroboteid. Ta on olnud ka ülikoolis juhendaja ning andnud TTÜ Robotiklubi raames CAD-koolitusi. Vabal ajal mängib Raivo klassikalist viiulit ja matkab looduses.

Andrew Klevtsov

Andrew osales esimest korda Hüppelaual 2018. aastal ning on sellest ajast alates iseõppinud disainer, kel on tõeliselt kirju oskuste pagas. Ta on viimased kolm aastat töötanud tuntud disainimajas House of van Schneider, tehes hämmastavat disaini ja kolmemõõtmelisi visuaale sellistele suurtele institutsioonidele nagu NASA. Vabal ajal naudib Andrew jalutamist, jalgrattaga sõitmist, mängude mängimist, samuti teeb ta baristana kohvikunsti.


Marten Toovis, Toila Gümnaasiumi õpilane:
“Eelmise aasta hüppelaual osalejana soovitan kõigil huvilistel kindlalt osaleda. Hüppelaud avas mulle üüratult palju uksi ja aknaid millest ma ei oleks saanud kunagi unistada.”

Johanna Sternfeld (paremal), Tallinna reaalkooli õpilane:
“Hüppelaual on motiveetitud noored ja toetavad mentorid. Väga julgustav on läbida protsessi ideest prototüübini koos inimestega, kes tahavad ehitada midagi ägedat!”

Hüppelaud on 2017. aastast toimuv tasuta suvekool, mis toimib tänu suurepäraste mentorite ajalisele panusele ning rahaliste toetajate abile. Paljudel aastatel on oma aega ja teadmisi jaganud Mikk Olli, Alvar Lumberg, Sander Tammer ja Kaarel Reinvars. Läbi aegade on Hüppelauda rahaliselt toetanud Wise, Startup Estonia ja Eesti Teadusagentuur. Suur-suur aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga abis olnud!

  • Kui tunned, et Hüppelaua missioon Sind kõnetab ja Sul on suvel nädal aega panustada, tule mentoriks! Kirjuta oma soovist: ede@vabamu.ee
  • Kui tahad toetada rahaliselt, siis palun tee ülekanne märksõnaga “Hüppelaud”:

EE857700771001985000
SA Kistler-Ritso Eesti

Suur aitäh!

Fotoanalüüs

Milleks analüüsida (ja mitte ainult ajaloolisi) fotosid?

Ajaloo mõistmisel mängivad erilist rolli fotod. Sageli pole fotod neutraalsed, vaid peegeldavad kellegi avamust või kannavad sügavamat sõnumit. Iga vaataja võib fotole omistada ka oma tähendusi, sõltuvalt tema enda vaatenurgast. Nii võib ka ajaloouurimises fotomaterjale käsitleda erinevalt, meie pakume siinkohal välja ühe võimaliku metoodilise protsessi, sest ajalooliste fotode analüüs võimaldab saada sügavamat arusaama minevikust, laiendada teadmisi maailmast ning inspireerida mõtisklema oma aja ja koha üle ajaloos.

Miks fotod üldse on ajaloouurumises väärtuslikud allikad?

  • Ajaloolised fotod pakuvad väärtusliku visuaalse tõendi minevikusündmuste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tavade kohta. Fotode analüüs aitab meil paremini mõista konteksti, milles ajaloolised sündmused aset leidsid.
  • Fotodel on oluline roll kultuurimälu säilitamisel. Ajalooliste fotode analüüsimine aitab meil säilitada ja edastada tulevastele põlvedele teavet mineviku kohta.
  • Fotoanalüüs aitab mõista, kuidas ajaloolised sündmused tavainimeste elusid ja kogemusi mõjutasid. Saame teada, kuidas on muutunud kombed, tehnoloogiad ja sotsiaalsed suhted
  • Fotoanalüüs aitab arendada kriitilise mõtlemise oskust, analüüsida ja tõlgendada teavet.

Pildil Ida-Saksamaa piirivalvurid vaatavad rahvahulka pärast seda, kui meeleavaldajad murdsid osa müürist Berliini Brandenburgi värava juures 11. novembril 1989. (AP Photo/Lionel Cironneau)

Kuidas analüüsida (mitte ainult ajaloolisi) fotosid?

  • Põhiandmed foto kohta. Alustuseks kogu foto kohta põhiteavet, sh selle loomise kuupäev ja asukoht. Uuri, kas fotol on allkirju või muud tekstilist lisainfot. Kui uuritav foto on internetis, siis uuri selle fotoga seotud metaandmeid*.
  • Kompositsioon. Analüüsi foto kompositsiooni, võttes arvesse selliseid elemente nagu kadreerimine, perspektiiv, valgustus ja fookus. Kuidas see üldisele meeleolule kaasa aitab? Tuvasta fotol peamised fookuspunktid, näiteks inimesed, objektid või stseenid.
  • Ajalooline ja meediakontekst. Milliseid fotoga seotud sündmusi või sotsiaalseid ja kultuurilisi norme oskad loetleda? Millised visuaalsed vihjed, žestid ja sümbolid annavad edasi ajavaimu, ideoloogiat või kultuuriväärtusi? Kas foto oli avaldatud meedias?
  • Hinda eelarvamusi ja mõju vaatajale. Mõtle seisukohtadele, mis võisid selle foto loomist ja vastuvõttu mõjutada. Kuidas võis see foto toona mõjutada avalikku arvamust ja selle pikaajalist tähtsust meie ajaloomõistmisele?
  • Võrdlev analüüs. Võrdle fotot teiste visuaalsete või tekstiliste allikatega samast perioodist või seotud sündmustest. Kuidas antud foto lisab uusi tähendusi selle perioodi või sündmuse kohta? 

*Kuidas ma saan teada foto metaandmeid?

Fotoanalüüsi üheks ​​sammuks võib olla EXIF ​​​​DATA meetod. Sel viisil kontrollides saad teada foto metaandmed, näiteks foto tehnilised omadused, kaamera mudel, fookuskaugus, aeg ja koht (geolokatsioon) jne. Kui pildistamise hetkel oli geolokatsioon sisse lülitatud, siis saad kopeerida koordinaadid Google Mapsi ning sealt leiad foto tegemise täpse koha. Koha kontrollimiseks võid avada tänavavaate (vajutades kollase mehikese kujule) ja vaadata, kas koht ja fotol kujutatu langevad kokku.

On olemas palju tasuta veebisaite, mis pakuvad EXIF ​​DATA otsingut:

View Metadata (metadata2go.com)

Online photo metadata and EXIF data viewer | Jimpl

EXIF / File Metadata Viewer

Lisateavet internetis olevate fotode õigsuse kontrollimise kohta leiad meie meediapädevuse kursusest.


Ajalugu tehakse reporterite silme all

Üliõpilastest meeleavaldajad loobivad kive politseinikke suunas 1. mail 1968 Prantsusmaal Pariisis. (Foto AP)

Associated Press (AP) blogi sisaldab palju ikoonilisi fotosid, mis kujutavad sündmusi, tegelasi ja ajastuid. Associated Pressi fotod on tuntud oma kvaliteetse ja kiirete uudissündmuste kajastamise poolest. Need fotod kuuluvad sageli ajakirjanduse nn kullafondi ja neid kasutavad meediaväljaanded üle kogu maailma.


Õpetajale abiks!

Kuidas läbi viia fotoanalüüsi tundi (5 sammu)

  • Samm 1. Vali analüüsiks üks foto. Parim on foto, mis peegeldab (tahtlikult või tahtmatult) hästi teatud arvamust, vaatenurka, ideoloogiat või perspektiivi.
  • Samm 2. Jaga fotot ja töölehti (individuaalselt või rühmas). Esita koopia, näita ekraanil või jaga linki. Palu õpilastel objekti hoolikalt uurida ja pöörata tähelepanu detailidele (kompositsioon, värvid, inimeste ja/või esemete asend jne). Palu õpilastel pilti lühidalt töölehel kirjeldada.
  • Samm 3. Uuri, kas on küsimusi või kommentaare. Enne, kui klass alustab kirjalikku fotoanalüüsi, küsi, kas õpilased tahavd midagi lisaks teada saada. Võta aega, et arutleda laiema ajaloolise konteksti üle.
  • Samm 4. Iseseisev töö rühmades või individuaalselt. Täidetud töölehed võivad olla kas tunnisisese suulise vastamise abivahendiks või kohustuslikuks kirjalikuks ülesandeks.
  • Samm 5. Analüüsijärgne arutelu. Õpilased loevad oma vastused ette, teised saavad lisada kommentaare. Õpetaja peab olema valmis andma oma tõlgenduse ning toetama vajadusel oma seisukohta, viidates pildi konkreetsetele elementidele.

Järgnevalt pakume ühe võimaliku fotoanalüüsi töölehe. Vajadusel saab seda välja printida ja kasutada õppematerjalina klassiruumis.

Allikaanalüüsi alused

Harjumus usaldada ainult õpikuid ja õpetaja sõnu või mehhaaniliselt korrata teiste inimeste sõnastusi ei aita arendada kriitilise mõtlemise oskust. Loomingulisi ja kognitiivseid oskusi saab arendada eelkõige uuriva õppimise käigus. Selle õppimisviisi väljundiks on peamiselt töö kõikvõimalike kirjalike dokumentide ehk allikatega.

Ajaloodokumentide ja -allikate tüpoloogiaid on erinevaid, siinkohal pakume analüüsimiseks veidi lihtsustatud vormi. Uuriva õppimise kogemuse saamiseks aitab see meetod Sul dokumentidega iseseisvalt töötada ja kujundada oskust esitada isiklikku argumenteeritud arvamust.

Esmajoones tuleb meeles pidada, et ajalooliste dokumentide faktid ei pruugi olla alati võrdsed tõeliste ajalooliste faktidega, sest:

  • see võib kajastada vaid allika looja arvamust; 
  • ükski allikas ei anna edasi tervikpilti, vaid ainult killukesi minevikust;
  • allika adekvaatne tõlgendus muutub koos ajalise ja sotsiaalkultuurilise kontekstiga.

Sellegipoolest jääb ajalooallikate uurimine üheks peamiseks mineviku mõistmise viisiks ning uuringute kvaliteet sõltub nende analüüsi kvaliteedist.


Mis on primaarne (alg-) ja sekundaarne (teisene) allikas?

Ajaloouuringutes on oluline meil mõistetel vahet teha:

Lühidalt võiks öelda, et primaarsed allikad pakuvad uusi andmeid ja sekundaarsed lihtsalt kommenteerivad või tõlgendavad juba olemasolevaid andmeid. Kuid erinevused primaarsete ja sekundaarsete allikate vahel ei ole alati ilmsed, sest primaarsete või sekundaarsete allikate määratlemisel mängib olulist rolli kontekst ja uurimisvaldkond.


Allikaanalüüsi vorm

Järgnevalt pakume Sulle iseseisvaks või grupitööks meie dokumendi analüüsi vormi. Seda saab vajadusel ka printida ja kasutada õppematerjalina klassiruumis.


Õpetajale

Ühe ülesandena võib õpilastele pakkuda võimalust luua oma allikaanalüüsi vorm. Näiten võib kasutada siintoodud vormi. Sõltuvalt dokumendi tüübist võib küsimusi ka muuta ja täiendada. Samuti võib vormi eelnevalt täita mistahes allika näitel ja näidata klassile. See aitab õpilastel mõista, kuidas täpsed ja üksikasjalikud vastused võiksid välja näha.

Pidage meeles, et vormi täitmine on alles esimene samm dokumendi analüüsimisel. Analüüs on sügavam, kui õpilased saavad rühmas või individuaalselt oma ideid teistele selgitada ja ka teisi tõlgendusi kuulda. Pärast seda, kui õpilastel on olnud võimalus oma klassikaaslastega rühmades töötada ja oma ideid jagada, saavad nad oma vormidel olevad küsimused ja vastused üle vaadata ja vajadusel täiendada. Analüüsi tulemuste jagamine võib tekitada huvitavaid arutelusid dokumendi sõnumi ja tähenduse üle.

Meediaanalüüsi alused

Milleks üldse on vaja analüüsida meedias ilmunud artikleid? Vastus on lihtne: et arendada kriitilist mõtlemist ja saada paremini aru maailmas toimuvast.

Alljärgneva juhendi järgi saad tuvastada ja analüüsida kolme kõige levinumat artiklitüüpi: uudised, temaatilised artiklid (sh reportaažid, olemuslood jne) ja arvamuslood. Nii saab hõlpsasti kategoriseerida erinevaid artikleid, kui nad sobivad ühte järgmistest kategooriatest.


Esmalt uurime, mis on kolme peamise artiklitüübi omadused.

Uudislugu

Uudisteartiklid pakuvad lugejatele põhiteavet (kes, mida, kus, millal, miks ja kuidas) erinevate päevakajaliste sündmuste kohta. Tavaliselt nad on kirjutatud nn pahupidi püramiidina, kus teave on esitatud tähtsuse kahanevas järjekorras. Pahupidi püramiidi kasutatakse selleks, et lugejale huvi pakkuda ja tema tähelepanu lõpuni hoida.

Näiteks: Läti-Vene piirile tekkisid veokitest 20 kilomeetri pikkused järjekorrad | Välismaa | ERR


Temaatiline artikel

Temaatilised artiklid on üksikasjalikumad kui tavalised uudisteartiklid. See formaat pakub autorile suuremat vabadust kasutada kirjanduslikke jutuvestmise tehnikaid, mida sageli saadab ka visuaal: fotod, illustratsioonid või erinevat tüüpi graafika.

Näiteks: “Pealtnägija”: hambakliiniku audit jäi mitmeks aastaks Kõlvarti sahtlisse | Eesti | ERR



Arvamuslugu

Erinevalt kahest eelmisest formaadist, mis peaksid olema objektiivsed, võimaldavad arvamusartiklid autoril võtta valitud küsimuses või arutelus oma seisukoha. Tihti kirjutab neid keegi, kes ei ole elukutseline ajakirjanik, kuid keda peetakse siiski käsitletava teema eksperdiks (näiteks haridusreformist kirjutav õpetaja).

Näiteks: Martin Rajasalu: tehisaru pole enam mänguasi | Arvamus | ERR


Õpetajale ja/või iseseisvaks tööks klassiruumis

Kui klassis tehakse meediaanalüüsi, siis esmalt võiks õpilastele näidata erinevaid tüüpi näiteid ja paluda väikestes rühmades määrata iga artikli kategooria. Seejärel saab alustada arutelu selle üle, miks rühmad tegid just sellise valiku ja kuidas nad seda põhjendavad.


Allpool on loetelu toetavatest küsimustest, mis aitavad Sul analüüsida erinevat tüüpi artikleid. Vastavalt artikli tüübile saad valida, millistele küsimustele vastad.

Üldised küsimused (kõigile kolmele tüübile):

Tuvasta artikli tüüp (kas uudis, temaatiline artikel või arvamuslugu)?

Millised artikli omadused (artikli eesmärk, stiil, faktid, visuaalne materjal, vorm jne) aitasid Sul teha valiku?

Millist teavet annavad pealkiri ja järgmised tekstiplokid? Kui on olemas fotod või graafikud, siis millist teavet need annavad?

Mis on artikli põhiidee?

Mis on artikli toon (asjalik, irooniline, kriitiline jne)? Kuidas lausete ehitus, kirjeldused ja tsitaadid seda stiili ja tooni määratlevad?

Milliseid tõendeid ja fakte esitab autor artiklis? Kuidas tõendid toetavad autori järeldusi?

Kui tõhusalt autor oma tõendeid kasutab?


Küsimused temaatiliste artiklite kohta:

Millisesse konteksti artikkel asetatakse (reportaaž, intervjuu, ürituse kirjeldus jne)?

Milliseid detaile või tehnikaid kasutab autor olustiku ja oma loo süžee edasiandmiseks, et lugejad võiksid artikli olemust paremini mõista?

Milliseid visuaalseid lisamaterjale autor kasutab? Kuidas see aitab artikli põhiideed edasi anda?


Küsimused arvamusloole:

Kes on artikli autor ja milline on tema taust? Miks me võiksime tema arvamuse ära kuulata ja kuidas võib tema roll ühiskonnas või elukutse mõjutada tema poolt tehtud järeldusi?

Mis on artikli peamised argumendid?

Kas autori argumentatsioonis on nõrkusi või kallutatud suhtumist, nt ebapiisavad tõendid, liialdatud väited, liigne emotsionaalsus jne? Too näiteid.

Milliseid vastuargumente pakuksid ise autori põhiväidetele?


Kuidas edasi? Kuidas jätkata arutelu.

Kas see teema oli tähtis või ebaoluline minu või üldiselt meie ühiskonna jaoks?

Kuidas see võib mõjutada just minu elu?

Kust ma sain tõstetud küsimustele ka vastuseid või lisateavet?

Kui ma tahan teada ka vastupidist seisukohta, siis kust ma võiksin seda otsima?


Tööleht: pilved

Arutelus saab kasutada ka töölehe, mille abil saab määrata, millisesse kategooriasse antud artikkel kuulub ja analüüsida teksti sisu.

Kuhu kõik naised jäid?

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks ja Vabamu ajutise näituse “Välja ahju tagant! 150 aastat Eesti naisliikumiste ajalugu” viimase aruteluna kutsusime kõiki poliitikahuvilisi arutlema, kuhu naised poliitikas kaovad või miks nad sinna üldse ei tule.

Arutlemas oli esindajaid igalt poliitikatasandilt: Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), riigikogu liige Hanah Lahe (Reformierakond) ja Saue vallavolikogu liige Diana Poudel (kandideeris Eesti 200 nimekirjas). Arutelu juhtis Noorte Vabamu tootejuht Ede Tamkivi.

Foto: Diana Poudel

Arutelu käigus tegime põikeid ajalukku, et mõista, kui palju on 150 aastaga naiste võrdsete võimaluste nimel ära tehtud, ent kui pikk maa on veel minna. Vaata arutelu videosalvestist NoVa FB-lehel.

1917. aasta autonoomia seaduse arutelul olevat Konstantin Päts Minni Kurs-Oleski ja Mari Raamoti kohta küsinud: „Miks need naised siin koosolekul viibivad?“ Nende kaitseks lausunud Lui Olesk, et ega siia ei tuldud looma riiki vaid meestele, vaid ka naistele. Päts leppis sellise selgitusega ja naised võisid jääda.

Kaks aastat hiljem loodud Asutavasse Kogusse naisi juba seitse: Marie Reisik Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakonnast, Naisliidu juhatuse liige Johanna Päts vasaktsentristlikust Eesti Tööerakonnast ning Helmi Press-Jansen, Minni Kurs-Olesk, Marie-Helene Aul, Emma Asson-Peterson ja Alma Anvelt-Ostra (hiljem Alma Ostra-Oinas) Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist. Asutavas Kogus oli kokku 120 saadikut, kokku käis aastaga sellest kogust läbi 173 inimest, sh 164 meest ja 9 naist.

Ajakirja Naiste Hääl 1926. aasta avasõna loob demokraatliku Eesti naise kuvandi: teadlik oma õigustest, teadlik ja otsustav kodu- või talumajapidamise küsimustes, sõnaõiguslik ka rahaküsimustes, riigi- ja rahvusmeelne, laste ja vanade eest hoolitsemisele orienteeritud, igatseb rahu, laia silmaringiga ja avatud maailmale. 

Sellest, kuidas naised 150 aasta jooksul Eestis demokraatlikku riiki ehitasid, saad lähemalt lugeda kursusel “Välja ahju tagant!”.

Hüppame aga ajas sada aastat edasi.

Staazhikas poliitik, endine minister ja Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin ütles sügisel 2023 NoVa demokraatiapäeva arutelul: “Seal, kus on tõeline võrdsus, maksab mõistus. Seal, kus maksab toores jõud, kärkimine ja ülesõitmine, seal pole naistel midagi teha. Naised lähevad poliitikasse, et seal midagi konkreetset ära teha, mitte osaleda võimumängudes. Naistel ei ole aega oodata nii kaua, neil on nii palju muud teha.”

Nagu alati, on Lauristinil tuline õigus. Eesti elanikest on 52,4% naised (Statistikaameti andmetel elab Eestis 698 398 naist ja 633 426 meest), aga poliitikas on endiselt domineerivaks mehed.

Alustame inimesele kõige lähemast, kohalikust tasandist: Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, Eesti suurimas omavalitsuses, Tallinna linnavolikogus, on 2024. aasta alguses 79 saadikust 21 naist (27%).

EV valitsuses on kaheksa mehe kõrval viis naist, riigikogu 101 saadikust on naisi 30, samas esindab eestit Euroopa Komisjonis volinikuna Kadri Simson ja seitsmest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis on kaks naised.

Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand vaatas veebruari viimasel nädalal ETV programmi ja tegi selle põhjal lühikese sisukokkuvõtte: 

“Esmaspäeval arutlesid VÄLISILMAS kaks meest Ukraina üle.

Teisipäeval olid saates IMPULSS neli meest, kes arutlesid arstiabi üle, arstide läbipõlemise üle, töö- ja pereelu ühidamise üle jne. Ka näide läbipõlenud arstist oli mees.

Kolmapäeval oli ESIMESES STUUDIOS energeetiakadebatt, milles osalesid kuus meest.

Vaatasin ja mõtlesin – mis toimub? Kus on naised? On ju ammu teada, et ühiskonna küpsust näitab naiste kaasamine. Eestis on piisavalt naisi, kes on pädevad rääkima Ukraina sõjast, Eesti arstiabist, energeetikast ja kõigil teistel teemadel, mis on ühiskonnas olulised. Kus nad olid? Miks me ei näinud neid?

Aeg on vaadata peeglisse – nii ETV-l kui ka erakondadel kui ka naistel endil. Naised, kui meie ei tee midagi, siis ei juhtugi midagi.

Ma tean, sest olen seda ise kogenud, et naisi on meestest raskem saada esinema paneelidesse ja konverentsidele, ilmselt ka ETV saadetesse. Aga see ei ole võimatu. Pingutagem selle nimel, et pooled esinejatest oleksid naised! ETV-d tuleb tunnustada selle eest, et saatejuhtide seas on naised.

Müncheni küberjulgeoleku konverentsidel oli esimestel aastatel oli esinejate suhe meeste ja naiste vahel 5/50 – viie naisesineja kohta oli 50 meesesinejat. Küsisin korraldajatelt, kuidas nii – miks on esinejate seas ebaproportsionaalselt vähe naisi? Mulle vastati, et ongi väga vähe naisi (et mitte öelda, et üldse ei ole), kes on pädevad rääkima küberjulgeolekust. Ma ei olnud korraldajatega nõus ja saatsin neile nimekirja 25 naisest, kes olid/on pädevad ja rahvusvaheliselt tunnustatud. Viis aastat hiljem toimus Müncheni küberjulgeoleku konverentsi raames päev, kus esinesid ainult naised. See oli minu kogemuses üks huvitavamaid ja asjalikumaid päevi. Minul oli au intervjueerida endist USA välisminister Madeleine Albrighti.”

Viimati mainitu lausus 2006. aastal Hillary Clintoni presidendikampaaniat toetades kuulsad sõnad: “Põrgus on eriline koht naistele, kes ei aita teisi naisi.” (There is a special place in hell for women who don’t help each other.) Paraku Clinton kaotas tookord ülinapilt Donald Trumpile just seetõttu, et naised ei soovinud tema poolt hääletada. Ehk teisisõnu: kui naised ise ei aita naisi, ei aita mehed neid ammugi mitte.

NoVa arutelul jõuti üheskoos mõnede praktiliste soovitusteni, mille Diana Poudel sõnastas järgnevalt:

🗣️ Ära karda sõna võtta ja ära lase end vaikima sundida.

👩‍🎓 Kui oled juba mingi positsiooni ühiskonnas saavutanud, siis julgusta ka teisi naisi ja paku neile võimalusi.

💡 Kui miski häirib, siis ära kurda (ainult) FB-s, vaid paku välja lahendusi neile, kes muutust saavad luua.

🎤 Kui sulle pakutakse võimalust esineda, siis ära tunne valehäbi ega pisenda enda teadmisi, vaid võta see väljakutse vastu ja aita naisi igas eluvaldkonnas nähtavamaks teha.

👩‍🚀 Julgusta noori tüdrukuid proovima erinevaid rolle ning sekku kohe kui näed, et keegi üritab peale suruda stereotüüpe, mis meie tütarde valikuid ja võimalusi väiksemaks teevad.

Fotol hetk Vabamu näituse “Välja ahju tagant!” avamiselt märtsis 2023, autor Kristi Sits.