Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. Paljud lahkusidki väikestes kaluripaatides, mille üht näidist saab näha ka Vabamu püsiekspositisoonis “Vabadusel ei ole piire”. Mindi ka suuremate laevadega, näiteks Vabamu asutaja Olga Kistler-Ritso oli nende tuhandete seas, kes said ühele viimastest Tallinna reidilt lahkunud saksa sõjalaevadest.
Vabamu ja paljud teised mäluasutused ning kodanikualgatused üle Eesti peavad seda ränka perioodi Eesti ajaloos meeles erinevate üritustega. Toome siinkohal valiku sündmustest, mis 2024. aastal Eestis ja kaugemalgi suurpõgenemise mäletamiseks ja mälestamiseks aset leiavad:
14.03: emakeelepäeval toimus Riigikogu konverentsisaalis auhinnatseremoonia, kus tehti teatavaks „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ Eesti koolinoorte esseekonkursi võitjad.
2024 kevad: Kodumaalt lahkuma sunnitute mälestuse jäädvustamiseks kuulutab Eesti Mälu Instituut välja foto- ja videokonkursi noortele vanuses 12 kuni 25 eluaastat, töid oodatakse kuni 20. juunini 2024.
Juuni – november: Põgenemisteemalise välinäituse avamised kuues erinevas asukohas Eestis.
20.-21.07: Paide-Tartu-Mõniste ajalookonverents “Piirideta represseeritud ehk valu mälu on pikk”.
4.–9. august: Eesti Mälu Instituudi suvekool eesti päritolu noortele väljaspoolt Eestit “Saatuseaasta 1944”.
2.-11. august: Kihnus Metsamaa pärismustalu etendus “Kodoaknad ei unu”.
10.08: Hiiumaal Kalana jahisadamas korratakse purjekas “Enge” viimast põgenemist, purjelaev ”LISETTE” lahkub Kalana sadamast ja suundub Rootsi, Dalarö sadamasse. Sealne rannarahvas (kohalik ajalooselts) võtab vastu ja korraldab väikese ajalootunni. Vastuvõtt Rootsis Dalarö sadamas 12.08 kl 13.00.
24.08: Haapsalu Kultuurikeskuses konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas”. Andmebaasi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ esitlus. Dokumentaalfilmi esilinastus: film toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas. Õhtul Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Haapsalu Toomkirikus.
07.09: Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Tartu Pauluse kirikus.
- Rootsi Eestlaste Liidu Eesti sõjapõgenike mälestustseremoonia Gotlandil, EMI dokfilmi ja paadipõgenikele pühendatud artiklikogumiku esitlus ja näituse avamine.
13.09: erinevad loengud, kontserdid, kaitseväe territooriumi külastused ning muud üritused Visbys
14.09: asetatakse pärg Gotlandi saarel Slite sadama läheduses ning külastatakse erinevaid kohti koos delegatsioonidega. Tseremoonial osalevad Läti-Leedu-Eesti parlamendi spiikrid.
16.-29.09: üle-Eestiline ajarännak kooliõpilastele 1944 põgenemise teemal, korraldab ERM koostöös Eesti Ajaloo-ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ja Eesti Mälu Instituudiga.
17.09: Tartu Kirjandusmuuseumis konverents “Kohanemislood. Mida tähendab olla naispagulane?”
19.09: Tallinnas:
- 13:00 – 16:00 Konverents riigikogu konverentsisaalis “Pöördeline sügis 1944 ja selle pärand”
- 17:15 – 17:30 Tseremoonia Tallinna Vabaduse väljakul Vabadussamba jalamil
- 18:00 -19:00 Jumalateenistus Tallinna Jaani kirikus
20.09: Pärnus:
NoVa Põlvkondade kohtumine Pärnu muuseumis kell 12:00
- 17:00 kohtumine suurpõgenemise mälestusmärgi autori Elo Liiviga ja skulptuuri loomise toetajatega
21.09: Pärnus suurpõgenemise mälestusmärgi avamine kell 15:30.
- Mälestusüritus Puises, korraldavad Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne ringkond.
- 19:00: Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Tallinnas Kaarli kirikus.
- Kihnu muuseumis «Ülemere Ruõtsi 1944», kordumatute lugude ja fotodega stende ühendava näitus avab eestlastele traagilisse 80 aasta taguse augusti ja septembri paadipõgenemise.
21. ja 22.09: Kuressaares teatrietendused “80 aastat. Teisel pool vett”:
21.-22.09: Tammsaare park, Tallinn: “Pisarate paat”
22.09: ETV2 teemaõhtu vaatab tagasi 1944. aasta septembrisse ja toob lisaks uuele dokumentaalfilmile “Eesti on vaataja silmades” vaatajate ette varasemad dokumentaalid:
https://jupiter.err.ee/1609444801/september
https://jupiter.err.ee/1609445968/suur-pogenemine-1944-pisarais-paadid
https://jupiter.err.ee/1038269/8-mm-elu
22.09: Bostoni Eesti Seltsi poolt korraldatav suure pōgenemise 80. aastapäeva mälestusüritus:
- Suure pōgenemise ajalooline taust: lühiettekanne ja video
- Paneeldiskussioon “pagulastega”, vestlust juhivad Anne-Reet ja Marilem Ferentinos
- Bostoni Eesti Kooli kontsert
23.09: Vabamus
- 13:00 – 14:30: Põlvkondade kohtumine
- 16:00 – 19:45: seminar “Ukraina ja Eesti: naispõgenike saatused 1944 ja 2022”:
27.09: Konverents Saaremaa muuseumis Kuressaare lossis
03.11: ERKÜ aastakonverents “Minna ei taha, aga jääda ei saa” Chicagos, õpilaste kontsert, kohtumine eesti lastega teistest osariikidest.
FILMID – SAATED – DIGIKOGUD
DOKUMENTaal: Filmis avaldab Jüri Hansen katkendeid oma elupäevikust: põgenemine, töö, eestluse hoidmine, pensionipõlv, mälestused Eestist.
Intervjuu filmitud 2011.a. Koitjärve, Rootsi. “See oli 1944.aasta mil me tulime Rootsi ja tulime välja Hiiumaalt ühe kolmemastilise purjekaga mille nimi oli ”ENGE”.”- nii algab Jüri lugu…
Filmiprojekt (22 min) Torontos
Minu rahvarõivad /// My folk costume Maie Ilves;
Ood Kihnule /// Ode to Kihnu Jaan Klaas;
Kus on Aino /// Where did Aino go / Anne Mai Kaunismaa:
Mälestuste mustrid /// Patterns of memory / Leida Kilu;
Minust saab voorimees /// When I grow up / Tamara Norheim-Lehela:
KOGU ME LUGU – Eesti Mälu Instituudi poolt 2013-2022 kogutud videoteek, vt märksõna “põgenemine läände”
Andmebaas Eesti sõjapõgenikest Teises maailmasõjas
Dokumentaalfilm “Tüdruk raudse eesriide tagant”:
ERRis valmis uus dokumentaal “Eesti on vaataja silmades: pagulasena Saksamaal”:
1944. aasta sügisel põgenes pealetungiva Nõukogude armee eest sõdiva Euroopa sügavustesse 80 000 kuni 100 000 eestlast. Paljudel tuli põgeneda korduvalt, paljud ei jõudnudki kohale. Neid, kel vedas, ootas aastatepikkune keeruline elu pagulaslaagrites, kus külg külje kõrval läbielatu sidus inimesed ühte – sündis globaalne eestlus, mis hoidis alal keelt ja kultuuri. Värske teledokumentaal toob välja kõige põnevama ja olulisema, mida igaüks võiks eesti pagulaste kohta teada: kust kuhu, miks, kuidas, mis edasi? Autor Maarja Merivoo-Parro, režissöör Andres Lepasar, produtsent Birgit Rae.
Samuti on Vikerraadios tegemisel raadiosaadete sari eestlastest hajalas.
Suurpõgenemise kohta saab täiendavat infot portaalist Global Estonian.
Suur tänu info eest Eesti Vabariigi välisministeeriumile!