NoVa Põlvkondade kohtumiste sarja kuues üritus toimub sedakorda Pärnus, sest paljud suurpõgenemise mälestusüritused leiavad aset just selles Eesti linnas, kuna siit ja paljudest teistest lääneranniku sadamatest lahkus valdav osa Eestist 1944. aastal põgenenuid.
Suurpõgenemisest eluga pääsenud jutustavad oma lugusid Pärnu õpilastele Pärnu muuseumi teise korruse saalis. Kohtumine toimub “elava raamatukogu”-formaadis, kus õpikust teksti lugemise asemel saavad õpilased kuulata osteallikast inimeste endi lugusid, ning väiksemates laudkondades saab tekkida vahetu vestlus. Oma lugusid jagavad eestlased erinevatest maailma paikadest:
Maie Barrow sündis Tallinnas 1942 aastal. Ta põgenes emaga Saksamaale 21. septmebril 1944 laevaga Lapland. Veetsime ülejäänud sõjaaja veetis Baierimaal ja hiljem mitmes põgenikelaagris. Austraaliasse jõudsid nad mais 1949. Ta kasvas üles Adelaide’i Eesti kogukonnas ja on olnud osa Eesti ühiskonnast tänapäevani, olles juhtinud mitut eestlaste organisatsiooni ja olnud 30 aastat Austraalia Eesti Arhiivi arhivaar.
Kristi Allpere on sündinud Pärnus, kust põgenes koos vanematega väikelapsena Rootsi. “Minu pere oli osa grupp pärnakaid, kes kogunesid kiirelt sel õhtul paksus talveriietuses, pisilapsed süles, pambud käes,” on Kristi meenutanud. “Peitsid end veoauto kastis vaikuses. Oli külm, oli pime. Tee viis Pärnu linnast Tõstamaa poole, kus ootas metsas kalurikülas salaja ehitatud 9-meetrine paat. Pärnu linn põles, ilus uus kaarsild hävitatud. Sakslased taganesid ja Vene väed ründasid. Paat lükati merre ja suunati Gotlandi saare poole. Hädaoht oli taevas ja vees. Lennukid, allveelaevad ei andnud armu põgenikepaatidele, mis loksusid lainetel.” Kristi pere liikus Rootsist paar aastat hiljem edasi Kanadasse, ületades Atlandi ookeani sümboolse nimega põgenikelaeval Pärnu.
Marju Rink-Abel sündis Saksamaal põgenikelaagris ja elab täna USA idarannikul Marylandi osariigis. Ta on olnud aktiivne Ameerika Eesti kogukonna liige, juhtides vabatahtlikuna eestlaste keskorganisatsiooni Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, ajalehe Vaba Eesti Sõna väljaandja ja juhatuse liige, Ühendatud Balti Ameerika Komitee (JBANC) ning Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooni liige Washingtonis. Lisaks on ta Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu abiesimees ning üleilmse eestluse koostöökomisjoni liige.
Juta Ristsoo sündis pärast sõda põgenikelaagris Saksamaal ning emigreerus USAsse kaheaastaselt. Alguses elasid nad perega paaris talus, kuid hiljem kasvas ta üles New Yorgis, kus käis laupäeviti Eesti Koolis, pühapäeval Eesti kirikus ning tegeles gaidlusega. Vanemaks saades osales ta rahvatantsugrupis, laulis eesti kooris ning oli aktiivne balti organisatsioonis BATUN. New Yorgis töötas toimetajana suurtes naisteajakirjades “Family Circle”, “Good Housekeeping” ja “Country Living”. 1992. aastal kolis ta Tallinnasse, kus aitas asutada firma nimega Farwell mis toob maale restorani- ja baaritarbeid. Seejärel töötas ta välireklaamifirmas. 2005. aastal kolis ta Viljandimaale ja töötas vabakutselise tõlgina. Nüüd on ta pensionil ja kirjutab raamatut oma vanaemast ja tema kolmest tütrest, mille nimeks on “Lootuse Naised”, kuna vanaema neiupõlvenimi oli Lootus.
Helje Heitur Dungay sündis USAs Eesti põgenikeperekonda aastal 1957. Tema isa oli Eestist lahkunud Saksamaale ja seejärel USAsse, ema oli läinud Saksamaa kaudu Kanadasse ja sealt USAsse. Helje käis lapsena Wilmingtoni Eesti Koolis, skautide/gaidide laagrites, rahvatantsutrennis ja iluvõimlemises. Ta kolis oma pere – mehe ja kahe lapsega – 1992. aastal Tallinna, ning elab nüüd talus Viljandimaal.
Rein Viira on praegu pensionär, aga on terve elu töötanud IT-alal ja peamiselt SEB pangas. SEBs tegeles ta pankade ostmise ja käima panemisega Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal ja Taanis. Ta elab vaheldumisi Rootsis ja Eestis ning on Rootsi reservohvitser erus.
NoVa üritused on kõikidele osalejatele tasuta, ja kuna pakume osalejatele ka suupisteid, siis palun anna enda tulekust teada siin.
Kui Sa tahaksid tulla Põlvkondade kohtumisele Tallinnas, siis selline võimalus on 23. septembril kell 13:00 Vabamus.