NoVa arutelu: Kuhu kõik naised jäid?

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks võtame sel korral arutusele naiste kaasamise erinevatel poliitilistel tasanditel.

Staazhikas poliitik, endine minister ja Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin ütles sügisel 2023 NoVa demokraatiapäeva arutelul: “Seal, kus on tõeline võrdsus, maksab mõistus. Seal, kus maksab toores jõud, kärkimine ja ülesõitmine, seal pole naistel midagi teha. Naised lähevad poliitikasse, et seal midagi konkreetset ära teha, mitte osaleda võimumängudes. Naistel ei ole aega oodata nii kaua, neil on nii palju muud teha.”

Nagu alati, on Lauristinil tuline õigus. Eesti elanikest on 52,4% naised (Statistikaameti andmetel elab Eestis 698 398 naist ja 633 426 meest), aga poliitikas on endiselt domineerivaks mehed. EV valitsuses on kaheksa mehe kõrval viis naist, riigikogu 101 saadikust on naisi 30, kohalikes omavalitsustes on olukord veelgi enam meeste poole kaldu. Samas esindab eestit Euroopa Komisjonis volinikuna Kadri Simson ja seitsmest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis on kaks naised.

Koostöös Euroopa Parlamendi Eesti esindusega kutsume kõiki poliitikahuvilisi arutlema, kuhu siis naised poliitikas kaovad või miks nad sinna üldse ei tule. Arutlemas on esindajaid igalt tasandilt: Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), riigikogu liige Hanah Lahe (Reformierakond), Saue vallavolikogu liige Diana Poudel (Eesti 200) ning poliitikast taandunud naine.

Noorte Vabamu üks eesmärke on muuseas tõsta noorte huvi ühiskondlike otsustusprotsesside vastu, sh noorte valimisaktiivsust. Näiteks 2017. aastal viisime koostöös Sihtasutusega Liberaalne Kodanik (SALK) kohalike omavalitsuste valimisel läbi nügimisaktsiooni, mille tulemusel oli 16-17aastaste esmavalijate aktiivsus valimistel suurem kui 18-24aastastel.

Ühtlasi on viimane võimalus külastada Vabamu ajutist näitust “Välja ahju tagant!”, mis räägib naisliikumise 150 aastasest ajaloost Eestis. Kõik NoVa üritused on osalejatele tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, siis pane ennast palun kirja siin

Fotol hetk Vabamu näituse “Välja ahju tagant!” avamiselt märtsis 2023, autor Kristi Sits.

Creating Virtual Worlds

New date will be set up soon!

Ana Falcon who recently defended her doctoral thesis on virtual reality playwriting at Estonian Academy of Music and Theater will discuss the theories and practical sides of creating VR-content with members of Estonian VR Association. We will be discussing how to use VR and AR in a classroom context, how students can create their own content and why has VR been so slow to pick up pace in educational setting.

We will be addressing following topics:

  • How does creating content for VR/AR look like from the product side and how does it differ from creating any other form of screenplay?
  • How does creating educational content differ from content that is mostly of commercial value only (games)?
  • How can we measure the impact of such content – both positive and negative? Examples of impact.
  • It’s probably no secret that most teachers are not too eager to use VR/AR content in the classroom. Why is it still so rare to see these sets being used at schools – is it mostly the lack of funds, knowledge or suitable content?
  • In Estonia we mostly see VR in museum and other “cultural experience” contexts (trips for tourists of recreating old Harju Street; Proto Invention Factory etc) but where could it be applied to actually make pre-existing technology defunct?
  • If and how can students create their own content? E.g if I have a really cool concept to create an educational game for learning biology, where can I turn or who should I contact?

All NoVa events are free of charge but please sign up here

NoVa arutelu: kuidas rääkida inimsusevastastest kuritegudest?

27. jaanuar on kuulutatud rahvusvaheliseks holokausti mälestuspäevaks, et austada miljoneid juute, kes hukati teise maailmasõja ajal Euroopas läbi viidud genotsiidis.

Eestis toimuvad tänavu mälestusüritused 29. jaanuaril, näiteks toimub kell 13:00 mälestustseremoonia Rahumäe juudi kalmistul, mille järel ootame Vabamusse kõiki ajaloohuvilisi noori, kes soovivad arutleda selle üle, kuidas peaksime tänapäeval taolistest ajaloosündmustest rääkima, et säärased ajalookoledused mitte kunagi ei korduks.

Arutelus osalevad Eesti Juudi Muuseumi juhataja Gennadi Gramberg ja Tallinna 32. Keskkooli õpilased.

Kõik NoVa arutelud on osalejatele tasuta, aga kuna kohtade arv on piiratud, siis palun anna oma tulekust teada siin

Fotol eksponaat Eesti Juudi Muuseumist, mis kujutab Läti riigiarhiivist leitud teise maailmasõja ajal valminud kaarti, mis näitab, et esimese riigina Euroopas kuulutati Eesti “juudivabaks”.

NoVa arutelu: võitlus naiste õiguste eest

Noorte Vabamu koostöös Euroopa Parlamendi Eesti esindusega kutsub noori 2023. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna nominentidele pühendatud aruteluüritusele, kus keskendume sel korral naiste õiguste kaitsele maailma eri paigus.

Arutelus osalevad Iraani Toetusorganisatsiooni esindaja Mal Keshmiri ja Tallinna Ülikooli doktorant Sandra Peets. Avasõnadega tervitab meid Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser. Vestlus toimub inglise keeles. Pärast ca 1h vältavat arutelu saavad kõik huvilised külastada ka Vabamu ajutist näitust “Välja ahju tagant!”, samuti pakume lisaks vaimutoidule ka kehakinnitust.

Sandra Peets

Paari sõnaga meie esinejatest:

Sandra Peets on ligi kümme aastat olnud Iraani vaatleja. Oma doktoritöö raames uurib ta pärsiakeelseid poliitilisi kõnesid ning huvitub ka laiemalt Iraani ja Lähis Ida ühiskondadest ja poliitikast. Igapäevaselt töötab ta akadeemilise kirjutamise ja rahvusvaheliste suhete õpetajana Audentese Rahvusvahelises koolis.

Mal Keshmiri on sündinud ja kasvanud Iraanis, ja on isiklikult kogenud diskrimineerimist ja allasurumist erinevates eluetappides. Mahsa Amini surm septembris 2022 tõukas teda kodanikuaktivimismile. Hetkel õpib Mal Tallinna ülikoolis sotsioloogia doktorantuuris ning on Iraani Toetusorganisatsiooni asutaja ja kõneisik. Nende eesmärgiks on toetada ja tutvustada Eestis tegutseva Iraani kogukonna tegevusi, et nihutada kultuurideülese mõistmise piire ja eelkõige võidelda naiste õiguste eest.

Mal Keshmiri

Tänavuse Sahharovi mõttevabaduse auhinna sai postuumselt Jina Mahsa Amini ning Iraani naiste vabadusliikumine “Naised, Elu, Vabadus!”. Auhinnale oli Euroopa Parlamendi saadikute poolt tänavu nomineeritud kolm naiste õiguste eest võitlemise algatust kolmest riigist:

  1. – Jina Mahsa Amini ja naiste elu ja vabaduse eest liikumine Iraanis;
  2. – Vilma Núñez de Escorcia ja Bishop Rolando José Álvarez Lagos Nicaraguast;
  3. – Naiste abordiõiguste eest võitlevad Justyna Wydrzyńska Poolast, Morena Herrera El Salvadorist ja Colleen McNicholas USAst.

Euroopa Parlament annab 50 000-eurost Sahharovi auhinda välja alates 1988. aastast tunnustamaks üksikisikuid või organisatsioone, kes on pühendunud inimõiguste ja põhivabaduste eest võitlemisele. Auhinda antakse välja nõukogude vastupanuvõitleja Andrei Sahharovi auks, kes oli noore termotuumafüüsikuna aidanud välja töötada vesinikupommi, kuid hiljem võitles isikuvabaduste eest Nõukogude Liidus, mistõttu võimud saatsid ta dissidendina asumisele, mille käigus ta pidas ka näljastreiki ja pandi haiglas sundtoitmisele.

Eelmisel aastal tunnustati Sahharovi auhinnaga vaprat Ukraina rahvast. Varasemate aastate Sahharovi auhinna võitjatest on mitmed hiljem osutunud ka Nobeli rahupreemia laureaatideks, sh Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi lõpetaja Nelson Mandela, Pakistani haridusaktivist Malala Yousafzai, Kongo arst Denis Mukwege ja Iraagi inimõiguslane Nadia Murad.

Kõik NoVa üritused on osalejatele tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, siis palun pane end kirja siin

Põlvkondade kohtumine

Noorte Vabamu kutsub kooliõpilasi Vabamusse kohtuma Siberisse küüditatutega, et kuulda nende isiklikke lugusid ja mõista inimsusevastaste kuritegude tõsidust. Järgmine kohtumine Vabamus toimub juba 13. novembril 2023 kell 13.00.

Sel korral proovime varem edukalt toimunud formaati täiendada veel nn meelte tuuriga ehk  õpilased saavad giidi kaasabil nii kuulata, kombata kui ka nuusutada üht küüditamislugu. Lisaks eksponeerime küüditatute sümboolset koduakent, mida katvad kardinad on koos nende omanikega käinud ära Siberis ning naasnud kodumaale.

Alustame nagu sarja esimesel üritus oli üles ehitatud klassikalises loenguformaadis, kus Murtud Rukkilille Ühingu liikmed jagasid Vabamu konverentsisaali alal oma lugusid ning ekraanil näitasime illustratsiooniks fotosid Vabamu kogudest, siis järgmisel kohtumisel valisime juba personaalsema “elava raamatukogu”-formaadi, kus roteerisime 7-8 inimesega laudkondades õpilasi, kes said väiksemas ringis ka esitada rääkijatele küsimusi ning kordamööda käia muuseumi keldrikorrusel vaatamas küüditamisvaguni ekspositsiooni, mis võimendas kuuldud lugude põhjal tekkinud ettekujutust küüditamisest. Oli näha, et väiksemates gruppides olid nii õpilased kui represseeritud julgemad rääkima/küsima ja paljudel represseeritutel olid kaasa võetud  ka isiklikud esemed, mille abil nad oma juttu näitlikustasid.  

Kõik Noorte Vabamu üritused on osalejatele tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, anna palun oma osalemisest märku siin

Kestlikkus keskkonnas

🌿 Mis: Noorte Keskkonnaühisuse korraldatud kaasav aruteluüritus, mis ootab noori koos ettevõtjatega arutlema selle üle, kuidas tarbida kestlikumalt.

🌿 Kus: Vabamu, Toompea 8b, Tallinn

🌿 Millal: 16. novembril kell 15.00-17.30

🌿 Ajakava:
15.00 – 15.10 ametlik algus ja üleskutse noortele (Mari-Liis Vaher)
15.15 – 15.35 I miniloeng Utilitas (Dabrel Prits)

15.35 – 15.45 küsimused esinejale
15.45 – 16.05 II miniloeng Eesti Pakendiringluse OÜ (Alder Harkmann)

16.05 – 16.15 küsimused esinejale
16.15 – 16.25 paus
16.25 – 16.45 III miniloeng ResQ Club (Ingemar Essenson)

16.45 – 16.55 küsimused esinejale
16.55 – 17.15 töötuba
17.15 – 17.30 töötoa kokkuvõte, tagasiside, lõppsõnad

Põhiseaduse kaitsjad: demokraatia tervisest

15. septembril tähistatakse kõikjal maailmas demokraatia tähtpäeva ning Noorte Vabamu kutsub kl 17 kõiki huvilisi arutlema demokraatia olemuse ja inimõiguste teemal.

Arutelus osalevad ka 31 aastat tagasi põhiseaduse loomise juures olnud Marju Lauristin ja Lagle Parek. Tänavu 28. juunil möödus nimelt 31 aastat Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest rahvahääletusel.

Arutelus keskendumegi sellele, kas ja kuidas meie riikluse tüvitekst ja ühiskonna peamisi väärtusi koondav alusdokument iga kodaniku põhiõigusi täna kaitseb ja milline on demokraatia tervis aastal 2023.

Kõik arutelus osalejad saavad ühtlasi tutvuda ka Vabamu ajutise näitusega “Välja ahju tagant! 150 aastat naisliikumiste ajalugu Eestis”.

Noorte Vabamu üritused on tasuta, aga kuna kohtade arv on piiratud, siis palume end eelnevalt registreerida siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSc4s8O7T4V90vay5v4oEZTcspnZP04d1SDQfJ2YpEJ2ut4gog/viewform?usp=sf_link

Fotol kaader näituselt “Välja ahju tagant!”, autor Kristi Sits. 

Hüppelaud Summer School calls for young entrepreneurs

Hüppelaud is a summer school for 14-19-year-old Estonian school kids who take an interest in entrepreneurship and technology.

When: July 30th until August 4th, 2023

Where: The event will be held at kood / Jõhvi (Tartu põik 5, Jõhvi 41537)

Why: The purpose of the week-long hackathon is to provide Estonian students from all over the world with an opportunity to get firsthand experience on how to work in teams building a functional prototype.

How: Working in teams of 4-6 people, all participants will obtain experience in prototyping and pitching (i.e presenting to potential investors) their ideas. The teams will be assisted by highly skilled mentors who will facilitate the progress of the participants, direct them towards useful resources and build an overall positive atmosphere. 

Hüppelaud is free for all participants!

Sign up here

Metsaülikooli esseekonkurss

Metsaülikool kutsub 9.-12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil “Nähtav ja nähtamatu prügi”, et julgustada noori oma arvamust avaldama kõiksuguste jäätmete teemal, kutsuda küsima ja vastama, miks me prügistame oma keskkonda ning mõtteid, kutsuda mõtlema Eesti arengu peale ja tekitada arutelu selle üle, milline on jätkusuutlik ühiskond, milliseid väljakutseid see riigile esitab, julgustada seadma eesmärke oma kodu, riigi ja planeedi kestlikuna hoidmisel ja väärtustamisel ning tunnustada väljapaistvaid noori, kutsudes nad osalema 16.-20. augustil Metsaülikooli „Nähtav ja nähtamatu prügi“.

Kuidas osaleda?

1. Vali teema

Essee näidisteemad:

  • Füüsiline prügi vaimse prügi tekitajana
  • Millised on eestlaste prügimõtted?
  • Prügi kui infokandja
  • Küberprügimägi – uus vorm, aga sama sisu?

NB! Essee täpse teema võid ka ise sõnastada. Essees võid avada teemat nii isiklikust kui ühiskondlikust vaatest. Siiski pea silmas esseekonkursi eesmärke.

2. Kirjuta essee

  • Maht: kuni 3 lehekülge ehk umbes 10 000 tähemärki
  • Essee peab olema eestikeelne

3. Saada meile valminud essee

  • Meiliaadressile info@metsaylikool.ee
  • Esseele lisa juurde autori nimi, kool, klass, kontakttelefon ja e-posti aadress.

Ajagraafik

Esseede esitamise tähtaeg on 22. mai 2023.

Konkursi tulemused avalikustame SA Metsaülikooli kodulehel ning võitjaid teavitame, kas e-maili või telefoni teel.

Zürii

Esseekonkursi žüriisse on palutud Metsaülikoolis osalenud tunnustatud lektorid ning panelistid. Žürii esimees on psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. Žürii tegevust toetavad Metsaülikooli toimkonna liikmed.

Auhinnad

Esseekonkursi peaauhinnaks on võitjale tasuta osalus Metsaülikoolis “Nähtav ja nähtamatu prügi”, mis toimub 16.-20. augustil Käärikul.

Silmapaistvaid esseekirjutajaid tunnustatakse spetsiaalselt neile korraldatud sündmusega “Päev ülikoolis”, kus saavad võitjad tutvuda endale huvipakkuva Tartu Ülikooli või Maaülikooli üksuse ja selle teadlastega.

Kolmele parimale esseistile kingitakse ka Metsaülikooli kogumikud:

  • “Terve, tark ja kartlik? Infoinimene 100-aastases Eestis”
  • „Seestpoolt suurem Eesti. Haridus ja haritus“
  • „Eesti naine, Eesti mees. Konfliktiennetus“.

Žüriil on õigus välja anda mitu peaauhinda või jätta see sobivate kandidaatide puudumisel välja andmata.

Autasustamine toimub Tartus juuni teises pooles. Korraldajad teatavad ürituse kuupäevast Facebooki lehel Metsaülikool Eestis. Võidutööde autorid saavad ka isikliku kutse.

Võidutööde avalikustamine

Autori nõusolekul avalikustame võidutööd Metsaülikooli järgmises kogumikus.

Küsimuste korral võta meiega ühendust

Emailil: info@metsaylikool.ee või kathriin.liiber@gmail.com

Facebooki lehel: facebook.com/metsaylikool

Eesti parim õpilasfirma

Eesti parim Õpilasfirma 2023 võistluse finalistidele saab kaasa elada:

11. mail kell 16.00-19.00 stendivoorus Solarise keskuse 2. korrusel,

12. mail kell 11.30-14.00 lavaesinemiste voorus Kultuurikatlas.

Lavaesinemistest ja galast on otseülekanne JA Eesti sotsiaalmeedias.

Võistluse ja võistlejatega saab tutvuda veebilehel https://pof.ja.ee/.