Seitsmest tunnist koosnev kursus keskendub Eesti iseseisvuse hoidmisele ja väärtustamisele, mõtestades Eesti lähiajalugu läbi riigikaitse, Teise maailmasõjale eelnenud sündmuste ja isiklike lugude, arutledes sh sõja ja rahu küsimuse üle. 

Eesti ajaloost näeme, kui üürike on olnud meie iseseisvusaeg: pidevalt on maa ja rahvas olnud erinevate suurriikide võimu all. Esimest korda kuulutasime iseseisva riigi välja 1918. aastal, millele järgnes kohe lühike Saksa okupatsioon ja seejärel juba Vabadussõda. Imekombel jäi toona väga ebakindlana  tundunud iseseisvus püsima. Töötasime välja tolleaegse Euroopa ühe demokraatlikuma põhiseaduse. Kätte võideldud vabadus ja demokraatia muutis enda vormi juba 1934. aastal, mil algas vaikiv ajastu ja sellega kaasnenud autoritaarne diktatuur ning osaline vabaduste piiramine. Kuid olukord muutus drastiliselt 1940. aastal, mil algas esimene nõukogude okupatsiooni aasta Eestis, järgnes lühike saksa okupatsiooni periood ja seejärel taas nõukogude okupatsioon kuni 1991. aastani.  Nüüd kui iseseisvuse taastamisest on möödas üle 30 aasta ja peale kasvanud põlvkond noori, kelle jaoks demokraatia, inimõigused ja vabadused on muutunud elu loomulikuks osaks, millest ei peaks justkui rääkima, siis paraku on ajalugu näidanud, et kui me vabadust ei väärtusta, seda ei hoia, siis võib see ootamatult kaduda. President Toomas Hendrik Ilves on selle kohta öelnud tabavalt: “Vabadus ei ole olek, vaid tahe ja tegevus. Osakem meie mitte minetada seda oskust vabadust tahta, vaid osakem seda ikka hoida ja kasvatada.” 

Vaata Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. aastapäevaks loodud videot ja mõtle, mida saad sina teha, et põhiseaduslikud vabadused püsima jääks, sest nagu ka president Lennart Meri on öelnud: “Julgeolekugarantiisid saab ühele riigile anda ainult tema rahvas ise.” Mistõttu on oluline kasvatada kodanike kaitsetahet, nii nende hoiakut kui valmisolekut panustada oma kodumaa kaitsesse laiapindselt.   

• Ajalugu ja ühiskond

• Kopeeri link