Milleks üldse on vaja analüüsida meedias ilmunud artikleid? Vastus on lihtne: et arendada kriitilist mõtlemist ja saada paremini aru maailmas toimuvast.
Alljärgneva juhendi järgi saad tuvastada ja analüüsida kolme kõige levinumat artiklitüüpi: uudised, temaatilised artiklid (sh reportaažid, olemuslood jne) ja arvamuslood. Nii saab hõlpsasti kategoriseerida erinevaid artikleid, kui nad sobivad ühte järgmistest kategooriatest.
Esmalt uurime, mis on kolme peamise artiklitüübi omadused.
Uudislugu
Uudisteartiklid pakuvad lugejatele põhiteavet (kes, mida, kus, millal, miks ja kuidas) erinevate päevakajaliste sündmuste kohta. Tavaliselt nad on kirjutatud nn pahupidi püramiidina, kus teave on esitatud tähtsuse kahanevas järjekorras. Pahupidi püramiidi kasutatakse selleks, et lugejale huvi pakkuda ja tema tähelepanu lõpuni hoida.
Näiteks: Läti-Vene piirile tekkisid veokitest 20 kilomeetri pikkused järjekorrad | Välismaa | ERR
Temaatiline artikel
Temaatilised artiklid on üksikasjalikumad kui tavalised uudisteartiklid. See formaat pakub autorile suuremat vabadust kasutada kirjanduslikke jutuvestmise tehnikaid, mida sageli saadab ka visuaal: fotod, illustratsioonid või erinevat tüüpi graafika.
Näiteks: “Pealtnägija”: hambakliiniku audit jäi mitmeks aastaks Kõlvarti sahtlisse | Eesti | ERR
Arvamuslugu
Erinevalt kahest eelmisest formaadist, mis peaksid olema objektiivsed, võimaldavad arvamusartiklid autoril võtta valitud küsimuses või arutelus oma seisukoha. Tihti kirjutab neid keegi, kes ei ole elukutseline ajakirjanik, kuid keda peetakse siiski käsitletava teema eksperdiks (näiteks haridusreformist kirjutav õpetaja).
Näiteks: Martin Rajasalu: tehisaru pole enam mänguasi | Arvamus | ERR
Õpetajale ja/või iseseisvaks tööks klassiruumis
Kui klassis tehakse meediaanalüüsi, siis esmalt võiks õpilastele näidata erinevaid tüüpi näiteid ja paluda väikestes rühmades määrata iga artikli kategooria. Seejärel saab alustada arutelu selle üle, miks rühmad tegid just sellise valiku ja kuidas nad seda põhjendavad.
Allpool on loetelu toetavatest küsimustest, mis aitavad Sul analüüsida erinevat tüüpi artikleid. Vastavalt artikli tüübile saad valida, millistele küsimustele vastad.
Üldised küsimused (kõigile kolmele tüübile):
Tuvasta artikli tüüp (kas uudis, temaatiline artikel või arvamuslugu)?
Millised artikli omadused (artikli eesmärk, stiil, faktid, visuaalne materjal, vorm jne) aitasid Sul teha valiku?
Millist teavet annavad pealkiri ja järgmised tekstiplokid? Kui on olemas fotod või graafikud, siis millist teavet need annavad?
Mis on artikli põhiidee?
Mis on artikli toon (asjalik, irooniline, kriitiline jne)? Kuidas lausete ehitus, kirjeldused ja tsitaadid seda stiili ja tooni määratlevad?
Milliseid tõendeid ja fakte esitab autor artiklis? Kuidas tõendid toetavad autori järeldusi?
Kui tõhusalt autor oma tõendeid kasutab?
Küsimused temaatiliste artiklite kohta:
Millisesse konteksti artikkel asetatakse (reportaaž, intervjuu, ürituse kirjeldus jne)?
Milliseid detaile või tehnikaid kasutab autor olustiku ja oma loo süžee edasiandmiseks, et lugejad võiksid artikli olemust paremini mõista?
Milliseid visuaalseid lisamaterjale autor kasutab? Kuidas see aitab artikli põhiideed edasi anda?
Küsimused arvamusloole:
Kes on artikli autor ja milline on tema taust? Miks me võiksime tema arvamuse ära kuulata ja kuidas võib tema roll ühiskonnas või elukutse mõjutada tema poolt tehtud järeldusi?
Mis on artikli peamised argumendid?
Kas autori argumentatsioonis on nõrkusi või kallutatud suhtumist, nt ebapiisavad tõendid, liialdatud väited, liigne emotsionaalsus jne? Too näiteid.
Milliseid vastuargumente pakuksid ise autori põhiväidetele?
Kuidas edasi? Kuidas jätkata arutelu.
Kas see teema oli tähtis või ebaoluline minu või üldiselt meie ühiskonna jaoks?
Kuidas see võib mõjutada just minu elu?
Kust ma sain tõstetud küsimustele ka vastuseid või lisateavet?
Kui ma tahan teada ka vastupidist seisukohta, siis kust ma võiksin seda otsima?
Tööleht: pilved
Arutelus saab kasutada ka töölehe, mille abil saab määrata, millisesse kategooriasse antud artikkel kuulub ja analüüsida teksti sisu.