Kui lahkumine on elu ja surma küsimus
Teine maailmasõda oli meie riigi jaoks katastroof. Kõigepealt kaotasime iseseisvuse, seejärel arreteeriti, lasti maha või küüditati Siberisse tuhandeid inimesi, mehi mobiliseeriti ja saadeti sõtta võõra riigi mundris ja võõraste huvide eest võitlema ja surema. Paljud üritasid põgeneda ja 1944. aasta septembris toimus Eesti ajaloo massilisem väljaränne kodumaalt.
Erinevatel hinnangutel riigist olid sunnitud lahkuma rohkem kui 80 000 inimest, mis tol ajal moodustas umbes 8-9% kogu elanikkonnast. Nende teekond ei olnud kerge. Vaenlaste hävituslennukid ja allveelaevad, karm ja külm meri olid põhjuseks, miks 6 kuni 9% põgenikest ei jõudnud kunagi turvalistele randadele. Ja isegi need, kes jõudsid, tol ajal veel ei suutnud veel mõista, et nüüdseks nad on kodumaast aastakümneteks eraldatud ja kõike tuleb alustada nullist. Nii hakkasid tekkima uued eesti diasporaad Rootsis, Kanadas, Ameerikas, Austraalias ja mujal.
Vabamu muuseumi Eksiili ruumis saab näha originaalset paati, millega põgenikud seilasid üle Läänemere, samuti palju isiklikke esemeid, mida enne põgenemist inimesed pakkisid enda kohvritesse. Need isiklikud traagilised, kuid samas ka elujaatavad lood aitavad meil paremini tunnetada tolle aja ajaloosündmusi, aga ka nende inimeste olukorda, kes on täna sunnitud oma riigist lahkuma.
Materjaliga tutvudes mõtle järgmistele küsimustele:
- Loetle põhjuseid, miks inimesed, nii tänasel päeval kui ajaloos, enda kodumaalt lahkuvad või lahkunud on?
- Miks tahtsid Eesti paadipõgenikud Teise maailmasõja ajal eelkõige Rootsi pääseda?
- Kuidas mõjutavad isiklikud lood, asjad ja mälestused meie arusaama ajaloolistest sündmustest?
- Millised sümptomid on seotud Ulyssese sündroomiga ja kuidas aidata pagulastel uues riigis kohaneda? (Mõtle Ukrainast pärit põgenike kontekstis Eestis)
Unikaalsed kaadrid ja pealtnägijate mälestused
2017. aastal võtsid Rootsi eestlased ühendust Vabamu muuseumiga, selleks, et annetada haruldasi filmikaadreid. 1940ndate kohta ainulaadses värvilises filmilõigus me näeme purjetamas “Triina” laeva. Purjekas on rahvast täis ligi 600 põgenikuga pardal, nende hulgas olid ka tuntud Eesti kirjanikud August Gailit, Marie Under, Artur Adson ja August Mälk. Nendest haruldastest kaadritest inspireerituna Pealtnägija teleajakirjanikute meeskond sõitis Rootsi, et küsitleda selle sõidu läbielanuid reisijaid. See, mis sellest sai võid vaadata siin.
Mälestused ja e-näitus
Kel on huvi suulise ajaloo vastu, siis kuulake Toivo Holsmeri meenutusi ohte täis teekonnast väikese kalalaevaga Hiiumaalt Ahvenamaale. Rohkem isiklikke lugusid saab kuulata Kogu Me Lugu projektist.
Suurest Põgenemisest Eestist II maailmasõja ajal saab rohkem lugeda ka Eesti Sõjamuuseumi näituse kodulehelt. Foto: ERM
Vabamu kogudest. Kõige kallim asi
Põgenemisel kaasa võetud sametkleit. Kleit kuulus Silvia Airik-Priuhkale. Silvia põgenes 1944. aastal Eestist Soome kaudu Rootsi. Ta kirjeldab oma mälestustes pakkimise kohta nõnda: “Ära küsi miks, keegi polnud lausunudki sõna sõidust, aga ometi oleks nagu keegi käskinud mul seda teha. Riided, kingad, mu isiklikud hõbeasjad, fotod, tunnistused, dokumendid ja üks väike nahkkaantega raamatuke, milles olid üksikud Marie Underi ja Rabindranath Tagore kogudest maha kirjutatud luuletused”. Teel Soome oli paadis peale Silvia ka tema vend ning armsam. Pärast viite ööpäeva Jollase põgenikelaagris liiguti edasi Rauma linna poole. Sealt astus Silvia purjekale, mis sõitis Rootsi. Rootsis saab Silvia Airik-Priuhkast kirjanik ja luuletõlkija.
Infot eestlaste ja balti rahvaste saatusest pärast II maailmasõda Saksamaa põgenikelaagrites leiad virtuaalse projekti arhiivis.
Vabamus saab näha ka 1945. aastal USA-st saadetud originaal humanitaarabi pappkarpi. Sellised karbid olid saadetud sadadele tuhandetele Ida-Euroopa põgenikele.
“Ulyssese sündroom”
Pagulusega sageli kaasneb nii suur stress, et see ületab igasuguse inimese kohanemisvõimet. Seda kroonilist stressi nimetatakse tihti Ulyssese sündroomiks nagu kreeka mütoloogilist kangelast (tuntud ka kui Odysseus). Ta rändas 20 aastat järjest oma maast ja lähedastest eemal üksinduses, elas üle arvukaid raskeid hetki. Tänapäeval seisavad sõjast põgenenud inimesed silmitsi samade või isegi tõsisemate ohtudega kui Kreeka pooljumal Ulysses. Vaatamata sellele, et nad on lihtsalt lihast ja luust inimesed, selleks et ellu jääda ja oma pere turvalisust tagada nad käituvad tihti nagu tõelised kangelased.