Mis on suuline ajalugu ja kuidas see lähenemine aitab meid mineviku paremini mõista?

„Suulised allikad pole kunagi anonüümsed, nagu kirjalikud dokumendid sageli võivad olla. Jutuvestja on alati see, kes võtab enda peale vastutuse loo meeldejätmise ja jutustamise eest”. Alessandro Portelli

Suulist ajalugu võib defineerida traditsiooniliselt kui “teadmine mineviku kohta, mida antakse edasi põlvest põlve suuliselt” või metoodiliselt kui “pealtnägijate jutustuste ja elulugude salvestamise, arhiveerimise ja analüüsimise praktika”. Kuidas me seda mõistet ei defineeriks, peamine on see, et suuline ajalugu keskendub alati üksikisikute ja kogukondade lugudele. Inimesed ja kogukonnad loovad oma identiteeti jagatud lugude või narratiivide kaudu ja kui üks kogukonna liige jagab oma isiklikke lugusid, toimib see ühendava sillana, mis võimaldab teistel inimestel saada parem ülevaade kogukonna kogemustest või käitumistest.

Isiklike suuliste lugude uurimise praktika võib aidata mõista suurte sündmuste mõju üksikisikutele. Samuti lisateavet kogukondade kohta, mis olid ennem ajaloo õppekavades sageli marginaliseeritud. Ja kõige peamine, et see aitab meid mõista, kuidas mineviku pärand jätkuvalt meie tulevikku kujundab.

Klassiruumis kasutamiseks oleme välja töötanud tunniplaani, mida õpetaja või kõik teised huvilised saavad kasutada erinevate suuliste ajaloo projektide läbiviimisel.

Joseph Mitchell aka Professor Seagull

Arvatakse, et mõiste “suuline ajalugu” pärineb 1940. aastatest, kui New Yorgis elanud boheemlaslik kodutu Joe Gould aka Professor Seagull hakkas koguma annetusi monumentaalse käsikirja “Meie aja suuline ajalugu” koostamiseks. Tema sõnul see pidi koosnema tuhandetest erinevatel teemadel salvestatud vestlustest. Kuigi ilmselt professor ei olnud vaimselt väga terve ja vahepeal ta kannatas provotseerimata agressiooni puhangute all, sai tema kuju legendaarseks ning katkendeid tema kirjutistest avaldati regulaarselt mainekates kirjandusajakirjades, sealhulgas maailmakuulsas The New Yorkeris.

1448. aastal asutati Columbia ülikooli juurde Suulise ajaloo keskus. 1967. aastal loodi USA Suulise Ajaloo Assotsiatsioon ja kaks aastat hiljem tekkis sarnane organisatsioon ka Ühendkuningriigis.

Foto Joe Gouldist ajakirjast 1947 Colliers.

Eesti suulise ajaloo projekt

Kogu Me Lugu sai alguse 14. juunil 2013. a üleskutsena Eesti ja maailma noortele koguda oma perekonnalugu. Eesmärgiks seati mitte ainult Eesti suulise ajaloo talletamine, vaid ka selle pärandi ligipääsetavus internetis. Nii sündis Kogu Me Lugu suulise ajaloo portaal, mis keskendub Eesti 20. saj ajaloole läbi isikliku kogemuse.

Projektil on kaks peamist eesmärki. Üks neist on videointervjuude läbiviimine Nõukogude ja Saksa okupatsiooni all kannatanud inimeste ja nende järeltulijatega. Teine eesmärk on nende videote põhjal luua õppematerjale ajaloost ja inimõigustest.

Portaal on kasutatav eesti, inglise ja vene keeles. Selle haldab Eesti Mälu Instituut.

Õpematerjalid

Sellel lehel on valik õppematerjale, mis põhinevad Kogu Me Lugu videolugudel ning hõlmavad ajaloo- ja inimõiguste teemasid. Lisaks asuvad siin teised Eesti Mälu Instituudi õppematerjalid. Kõik koolitusmaterjalid on allalaaditavad PDF-formaadis.

Alessandro Portellit peetakse üheks olulisemaks suulise ajaloola autoriks. Tema tööd muutsid ettekujutusi sellest, kuidas isiklikud narratiivid võivad traditsioonilisi ajalooallikaid täiendada ja laiendada. Portelli rõhutas, et suuline ajalugu ei ole pelgalt faktide kogum, vaid hõlmab inimese subjektiivset kogemust, sündmuse tajumist ja tõlgendamist. Mäluvead või valeandmete esitamine võivad olla sama olulised kui faktid ise, sest need näitavad, kuidas inimesed oma elus sündmusi mõtestavad. Portelli uuris ka seda, kuidas suuline ajalugu kujundab kollektiivset mälu ja sotsiaalseid müüte. Portelli muutis suulise ajaloo praktika poliitiliseks tööriistaks, mis on võimeline andma sõna neile, kes olid sageli traditsioonilistest ajaloolistest narratiividest välja jäetud – töötajatele, naistele, etnilistele vähemustele ja teistele marginaliseeritud rühmadele.

Parim Eesti transkribeerimisetarkvara

Keeletehnoloogia labori veebiteenused on osa Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) ja üle-euroopalise keeleressursside võrgustiku CLARIN ERIC taristust. Teenuste kasutamine mitte-ärilistel eesmärkidel on tasuta. Teenustes kasutatav tarkvara ja keeleressurssid on loodud riiklike programmide “Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)” ja “Eesti keeletehnoloogia 2011-2017” raames.

Tekstiks.ee on TTÜ kõnetehnoloogia labori avalik kõnetuvastuse teenus. Süsteem kasutab meie laboris väljatöötatud tehnoloogiat ja mudeleid, mis annavad eesti keele tuvastamisel seni oluliselt parimaid tulemusi kui kommertslikud alternatiivid. Süsteem on täisautomaatne ja samaaegselt võimeline töötlema mitut salvestist.

Siin on ka ülevaade maailma parimast kõnetuvastustarkvarast.. Nende hulgas on nii tasulisi kui ka tasuta ressursse.

Õpetaja jaoks! Tunniplaan.

Lisaks töölehena identiteedikaart

Projektiülesanne

Projekti eesmärk on uurida konkreetset ajaloolist sündmust, perioodi või sotsiaalset muutust. Selle tarbeks viiakse läbi intervjuud inimestega, kes omal nahal on seda mõju kogenud. Õpilased viivad läbi intervjuusid, analüüsivad teavet ja presenteerivad projekti klassile. See projekt julgustab õpilasi saada ajaloo uurijateks, säilitada ja analüüsida tõsielulugusid, et minevikku paremini mõista.

Märkused õpetajale:

*Intervjuuks valige keegi, kellel on antud teemaga seotud ainulaadne vahetu kogemus. See võiks olla pereliige, õpetaja, naaber või vanemate sõber. Näiteks intervjuu vanaema sõbrannaga Sirjega (ENSV ajal toidulao juhataja) teemal ENSV-aegse kaubanduse eripärad. Või intervjuu naabrimehe Reiniga (asutas oma esimese ettevõtte 1990ndate alguses) ettevõtluse teemal 1990ndatel. Õpetaja peaks selgitama, et teema ja isiksuse avamiseks peaksid küsimused olema avatud.

Näiteks:
Kas saate kirjeldada, milline oli elu tol ajal?
Kuidas [konkreetne sündmus] teid isiklikult mõjutas?
Milliseid õppetunde Teie oma kogemusest saite?

Enne intervjuud tasub teha taustauuring ajaloosündmuste või teema kohta. See aitab paremini küsimusi formuleerida ja jätab professionaalsemat muljet.

**Intervjuu saab salvestada ka videona. Õpetaja peab meelde tuletama, et video või audio salvestamiseks tuleb alati intervjueeritavalt saada luba. Luba võib olla ka suuline.

Aktiivne kuulamine: ole valmis saadud vastuste põhjal esitama täpsustavaid küsimusi.
Märkused: isegi kui salvestus käib diktofoni abil, kirjuta intervjuu ajal mõned võtmepunktid või tähelepanekud (emotsioonid, pausid, kehakeel).

***Võib intervjuu transkribeerida sõna-sõnalt või lihtsalt võtta kokku intervjuu põhiosad, keskendudes jutustaja tähtsamate teemadele ja emotsioonidele.

****Teise võimalusena võib paluda kirjutada essee, milles võetakse kogu ettevalmistuse ja intervjuu läbiviimise protsessi kokku, tehakse intervjuu analüüs, kuhu lisatakse intervjueeritava tsitaadid, ajalooline analüüs ja isiklikud järeldused selle kohta, kuidas see lugu on mõjutanud õpilase enda arusaamist (kui on mõjutanud) nii minevikust kui olevikust.

Kuidas hinnata projekti?

Uurimistöö sisu: Kui hästi uuriti intervjueeritava loo ajaloolist konteksti?

Intervjuu kvaliteet: kas küsimused olid läbimõeldud, heli tase oli kõrge, intervjuu piisavalt pikk?

Analüüs ja refleksioon: kas isikliku loo ja ajaloolise konteksti vahel on loodud tähendusrikkaid seoseid?

Esitlus: Kas esitlus oli selge, kaasahaarav ja hästi planeeritud?