Detsembrist alates on võimalik KGB vangikongides uudistada fotonäitust, mis annab ülevaate noorte rollist 1989. aasta revolutsioonilistes sündmustes. Projekt “Sündinud 1989. aastal – noorte eurooplaste vabaduse lood” toob kokku Eesti, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari lood, et mõtestada Euroopa üleminekut demokraatiale ning kutsuda tänaseid noori väärtustama demokraatiat, vabadust ja ühiskondlikku vastutust.

Sündmused Eestis 1989

Tõelise vabaduse puhanguna said noored eestlased 1989. aastal nautida juba teist korda lääne levimuusikat, kui juuni keskpaigas toimus Tallinna lauluväljakul juba teine Rock Summer. Kolmepäevasest rokifestivalist võttis osa kokku 150 000 inimest ning neile esinenud 30 kollektiivi seas olid ka The Jesus and Mary Chain Suurbritanniast ja The Robert Cray Band USA-st.
Erinevalt nüüdispubliku nutitelefonidest hoidsid inimesed kontserdilava ees toona peade kohal rahvuslippe. 

23. augustil 1989 võtsid kaks miljonit eestlast, lätlast ja leedulast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval käest kinni, moodustades Balti keti. Tallinnast Vilniuseni kulgenud 670-kilomeetrine inimkett on siiani maailma ajaloo pikim ja võimsaim iseseisvustahte manifestatsioon. Foto on tehtud Türi linna keskväljakul, kuhu oli tulnud kokku suurem rahvahulk.

Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Balti riigid kuulutasid end peagi uuesti iseseisvaks: Leedu 11. märtsil ja Läti 4. mail 1990 ning Eesti 20. augustil 1991. 

Eesti Roheline Liikumine korraldas 1989. aastal konverentsi “Meie ühine Läänemeri”, mille raames toimus ka meeleavaldus, kus pandi põlema Ämari lennuväebaasi lähedalt kraavist võetud vesi. Protestijate eesmärk oli näidata, kuidas Nõukogude väed saastasid Eestimaa loodust: kraavist võetud vesi sisaldas ilmselt ohtralt lennukikütust, sest läks suure leegiga põlema.  

Eesti Roheline Liikumine sai alguse 1988. aastal, et koordineerida aasta varem alguse saanud “fosforiidisõda”, mis olid omakorda kohalike elanike reaktsioon Nõukogude keskvalitsuse otsusele hakata Kirde-Eestis kaevandama fosforiiti. Sellel olnuks niigi kaevandamisest räsitud Ida-Virumaa keskkonnale laastav mõju.  

Keskkonna kaitseks mõeldud meeleavaldused muutusid kiirelt poliitiliseks, sest konsolideerisid avalikku arvamust: inimesed julgesid üha vabamalt väljendada oma rahulolematust Nõukogude režiimiga.  

1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1 565 662 inimest, kellest 61,5% ehk 963 269 olid eestlased. Nii suur ei ole Eesti rahvaarv olnud kunagi enne ega pärast ajaloos.  

Samal aastal sündis Eestis 24 318 last, kellest 15 701 ehk 65% olid rahvuselt eestlased. 1989. aasta sündide arv ületas praegust määra 2,5 korda: 2024. aastal sündis Eestis vaid 9690 last. Samas on eestlaste osakaal vastsündinute hulgas oluliselt kõrgem kui 35 aastat tagasi: tervelt 73%. Statistikaameti andmetel elas 2025. aasta alguses Eestis 1 369 995 inimest.