2023. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna sai postuumselt Jina Mahsa Amini ning Iraani naiste vabadusliikumine “Naised, Elu, Vabadus!”. Jina Mahsa Amini oli 22-aastane kurdi päritolu aktivist, kes arreteeriti Iraani pealinnas Terehranis 13. septembril 2022, kuna ta väidetavalt eiras näokatte kandmise nõuet. Ta suri ülekuulamisel saadud vigastuste tõttu kolm päeva hiljem haiglas. Tema surma järel tulid kümned tuhanded Iraani naised tänavatele meelt avaldama karmide hijabi-kandmise nõuete ja muude isikuvabaduste piiramiste vastu, mis omakorda tõi kaasa sadu inimohvreid.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütles novembri keskel oma kõnes parlamendi plenaaristungil, et Euroopa Parlament seisab võrdsuse, väärikuse ja vabaduste eest Iraanis. “Me seisame nende eest, kes isegi vanglas viibides hoiavad “Naised, Elu, Vabadus!”-liikumist elavana. Sahharovi auhinnaga tunnustame nende võitlust, kes on maksnud oma vabaduste eest kõige kallimat hinda.”

Sahharovi mõttevabaduse auhinnale olid tänavu Euroopa Parlamendi saadikute poolt nomineeritud kolm naiste õiguste eest võitlemise algatust kolmest riigist:

1. – Jina Mahsa Amini ja “Naised, Elu, Vabadus!”-liikumine Iraanis;
2. – Vilma Núñez de Escorcia ja Bishop Rolando José Álvarez Lagos Nicaraguast;
3. – Naiste abordiõiguste eest võitlevad Justyna Wydrzyńska Poolast, Morena Herrera El Salvadorist ja Colleen McNicholas USAst.

Euroopa Parlament annab 50 000-eurost Sahharovi auhinda välja alates 1988. aastast tunnustamaks üksikisikuid või organisatsioone, kes on pühendunud inimõiguste ja põhivabaduste eest võitlemisele. Auhinda antakse välja nõukogude vastupanuvõitleja Andrei Sahharovi auks, kes oli noore termotuumafüüsikuna aidanud välja töötada vesinikupommi, kuid hiljem võitles isikuvabaduste eest Nõukogude Liidus, mistõttu võimud saatsid ta dissidendina asumisele, mille käigus ta pidas ka näljastreiki ja pandi haiglas sundtoitmisele.

Eelmisel aastal tunnustati Sahharovi auhinnaga vaprat Ukraina rahvast. Varasemate aastate Sahharovi auhinna võitjatest on mitmed hiljem osutunud ka Nobeli rahupreemia laureaatideks, sh Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi lõpetaja Nelson Mandela, Pakistani haridusaktivist Malala Yousafzai, Kongo arst Denis Mukwege ja Iraagi inimõiguslane Nadia Murad. Iraani naised on kahel korral saanud Nobeli rahupreemia: 2003 Shirin Ebadi, ja 2023. aastal Narges Mohammadi. 

28. novembril korraldas Noorte Vabamu koostöös Euroopa Parlamendi Eesti esindusega Vabamus arutelul rääkisid oma kogemustest Iraani naiste õiguste eest võitlemisel Iraani Toetusorganisatsiooni esindaja Mal Keshmiri ja Tallinna Ülikooli doktorant Sandra Peets.

Mal Keshmiri on sündinud ja kasvanud Iraanis, ja on isiklikult kogenud diskrimineerimist ja allasurumist erinevates eluetappides. Mahsa Amini surm septembris 2022 tõukas teda kodanikuaktivimismile. Hetkel õpib Mal Tallinna ülikoolis sotsioloogia doktorantuuris ning on Iraani Toetusorganisatsiooni asutaja ja kõneisik. Nende eesmärgiks on toetada ja tutvustada Eestis tegutseva Iraani kogukonna tegevusi, et nihutada kultuurideülese mõistmise piire ja eelkõige võidelda naiste õiguste eest.

Sandra Peets on ligi kümme aastat olnud Iraani vaatleja. Oma doktoritöö raames uurib ta pärsiakeelseid poliitilisi kõnesid ning huvitub ka laiemalt Iraani ja Lähis Ida ühiskondadest ja poliitikast. Igapäevaselt töötab ta akadeemilise kirjutamise ja rahvusvaheliste suhete õpetajana Audentese Rahvusvahelises koolis. Ta on rääkinud pikemalt Iraani naiste meeleavaldustest ja nende mõjust ühiskonnale Tallinna Ülikooli videoülekandes “Ekspert eetris”:

Avasõnadega tervitas meid Euroopa Parlamendi saadik, sotsiaaldemokraat Sven Mikser: