2023. aastal toimus järjekorras kolmas Sõnause sõnekorje. Erinevaid sõnavõistlusi on Eesti ajaloos toimunud palju, kuid just Sõnause nime all alustas sellega president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010 ning Vabamu võttis selle korraldamise üle 2020, kuna oma keele elavana hoidmine on korraga nii vabadus kui ka vastutus – teemad, mille eest Vabamu oma tegevusega tahab seista.
Sel aastal kutsusime üles esitama rohesõnu, sest rohepööre on vältimatu ja me vajame lihtsamaid sõnu, et neil teemadel omavahel oluliste teemade üle arutleda ja neis kokku leppida. Suurepärase kokkusattumusena oli Tallinn ühtlasi 2023 Euroopa roheline pealinn ja seega tuli pealinn Sõnause korraldamisel Vabamule appi.
Sõnause saak
Sõnausele esitati kuue nädalaga kokku 3350 sõna, unikaalseid sõnu oli 2668. See tähendab seda, et paljusid uudissõnu võis esitada korraga mitu inimest, sh nt kuivkäimlane pakuti vasteks “kuimla” kokku 22 korral, ja “kuivla” lausa 74 korral! Komisjoni poolt eelistati aga pigem neid sõnu, millel oli üks unikaalne esitaja:
Asejäse – Joosep Kaiv
Digikelts – Ingrid Imelik
Iilitiivik – Indrek V
Kõdusti – Riina Vällo
Lamar – Elisa Johanna Lindov
Põimsus – Kaupo Vipp
Rohepaplus – Tauri Saupõld
Töökaim – Mihkel Kriisa
Esitatud sõnadest 2745 laekus Sõnause veebilehe üksikisikute vormist kokku 1122 isiku poolt ja 607 klasside ja muude gruppide poolt. Kokku esitas sõnu 32 kollektiivi, kõige aktiivsem kool – Jüri Gümnaasium – esitas 240 sõna, ja seda vaid ühe õpetaja ettevõtlikkuse tulemusel. Koolide arvestuses oli kõige rohkem sõnade esitajaid 9. klassidest.
Kuigi Sõnause eesmärk on saada eelkõige noori uudissõnu välja pakkuma, siis on noorte aktiivsus selles vallas jätkuvalt üsna madal. Esiteks oli osalejate seas noorte osakaal umbes kolmandik, teiseks esitasid noored keskmiselt ka vähem sõnu: kui keskmine sõnameister esitas 13 sõna, siis kuni 24aastased keskmiselt 4 sõna ja 25st vanemad 17 sõna.
Kõige usinam sõnasepp (50a) pani teele 127 sõna, millest paraku ükski ei jõudnud komisjoni poolt välja valitud 57 sõna hulka, küll aga sai sinna aktiivsuselt järgmine inimene (72a), kes esitas kokku 59 sõna. Samuti pääses parimate sõnade hulka lausa neli sõna ühelt autorilt (60a), kes oli kokku esitanud 43 sõna ning üks neist osutus ka võidusõnaks.
Parimate sõnade valimine
Nagu ka eelmisel korral, toimus parimate sõnade valimine kolmes etapis:
Esmalt valis enam kui 3000 laekunud sõna seast keelekomisjon esile 57 parima kõla ja keelereeglitega sobivat uudissõna, mille seast valiti seejärel nii rahva lemmik kui ka komisjoni hinnangul parimad.
Komisjoni koosseisus oli vaid üks isik eelmisest korrast: Sõnause idee autor, president Toomas Hendrik Ilves. Ülejäänud komisjoniliikmed leiti eelmisekorra komisjoniliikmete, EKI ja teiste kaaskorraldajate soovitusel:
Toomas Hendrik Ilves, komisjoni esimees
Mariliis Kolk, keskkonnaekspert ja keeleuurija
Jane-Liina Liiv, riigikantselei rohepoliitika kommunikatsiooninõunik
Eva Truuverk, Rohetiigri ja Teeme Ära! asutaja
Rasmus Puur, helilooja ja presidendi kultuurinõunik
Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog
Krista Kampus, Euroopa roheline pealinn 2023 juht
Mihkel Kaevats, luuletaja ja tõlkija
Helen Sooväli-Sepping, Eesti rohepöörde tegevuskava koostaja
Mari Öö Sarv, TalTechi roheteemade kommunikatsiooni juht
Kätlin Järve, Euroopa Parlamendi tõlkija/terminoloog
Lõpuks valis komisjon välja kaheksa sõna, mida eriliselt esile tõsta. Mõned nendest sõnadest on juba Sõnause ajal käibele läinud, ja loodetavasti lähevad kõik teised ka:
Parim koolikollektiiv on Jüri Gümnaasiumi 10. a, kelle õpetaja on Anneli Aasmäe-Pender.
Rahvalemmikuks sai 4.-7. detsembrini Instagramis ja Facebookis kokku 650 poolthäält saanud digikelts. Rohkem hääli said veel “ökopete”, “ebaelu”, “kooskond”, “uitpuit” ja “klaara-plaara”.
Sõnause taustalugu
Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis toimub juba kolmandat korda ning tänavu toetavad seda ka Euroopa roheline pealinn Tallinn ja Eesti Keele Instituut.
Konkursi ellukutsujaks oli 2010. aastal vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Võidusõnaks oli siis taristu, mis on tänaseni laialdaselt kasutuses. Viimasest sõnakorjest on käibele läinud sellised sõnad nagu kaugõpe, sähku, ruumer ja taibutalgud. Kõigi 2020 Sõnausele esitatud uudissõnadega saab tutvuda Sõnause sõnastikus.