Poliitilise karikatuuri analüüsi alused

Vajad seda iseseisvaks tööks koolis või soovid lihtsalt oma analüüsivõimega sõpradele või vanematele muljet avaldada. Igal juhul pakume Sulle lihtsat ja süstematiseeritud interpretatsiooni meetodit.

Milleks analüüsida poliitilisi karikatuure?

  • Karikatuurid peegeldavad avalikku reaktsiooni sündmustele. Nende uurimine võib aidata tuvastada ühiskonnas teatud poliitilisi seisukohti.
  • Karikatuurid kasutavad erinevaid stereotüüpe. Neid analüüsides me saame aru, kuidas meedia mõjutab avalikku arvamust.
  • Arendab kriitilist mõtlemist. Saad harjutada varjatud sõnumite tuvastamist ja faktide eristamist arvamusest. Samuti saad rohkem teada sellest, kuidas huumori kasutatakse poliitilises diskursuses.
  • Karikatuuridel on oma kunstiline esteetika. Seda analüüsides saad paremini aru, milliseid kunsti meetodeid kasutatakse huumori ja satiiri efekti loomiseks.

“Mikhail Gorbachev teaching an old dogma a new trick” | Etta Hulme Cartoon Archive (uta.edu)

“Mihhail Gorbatšov õpetab vanale dogmale uue triki”


Kuidas analüüsida poliitilisi karikatuure?

  • Visuaalne hinnang. Hinda karikatuuri tegelasi. Milliseid naljakaid elemente autor kasutab? Kirjelda vormi (tavaline ajal ehe illustratsioon, koomiks, animatsiooni rida või muu)
  • Sisu. Millist seisukohta esindab? Mis on süžee või stsenaarium? Milliseid kunstilisi meetodeid kasutatakse (hüperbool, grotesk, kalambuur, sarkasm jne).
  • Ajalooline või meedia kontekst. Millised sündmused poliitikas või ühiskonnas võisid karikatuuri loomist mõjutada? Millised meediaväljaanded seda karikatuuri levitasid? Kas on viiteid teistele kultuurinähtustele või poliitilistele tekstidele?
  • Mõju auditooriumile. Millisele auditooriumile see on suunatud? Millised emotsioonid või reaktsioonid võiksid tekkida (naer, muige, ärritus või üleskutse tegevusele)? Kas karikatuur loob uusi tähendusi või tugevdab juba olemasolevaid stereotüüpe?
  • Kriitiline analüüs. Kui objektiivne või erapooletu on karikatuur? Kas väited põhinevad faktidel? Millist vastandlikku seisukohta saaksid ise esitada?

Karikatuur, mis tapab

7 jaanuaril 2015 sai Prantsuse satiirilisest nädalalehest Charlie Hebdo surmava terrorirünnakute seeria esimene sihtmärk. See dokumentaalfilm avaldab austust ohvritele ja uurib milliseid tagajärgi see tõi Prantsusmaale ja kogu maailmale.


Võim alati kardab naeruvääristamist

Rohke animatsiooniga dokfilm karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Uute diktaatorite võim kardab üle kõige enda naeruväärsust, samas oma vaenlasi naeruvääristades. Raimo Jõeranna film “Gorikaturist” räägib kunstniku ahvatlusest oma annet pillata, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib su otse hukatusse.


Vabamu kogudest

Ajalehest välja lõigatud karikatuur, saadetud annetaja Maret Kärtnale Kanadast 1964-68? Kui kirjutas onu Paul Kentsile, et elab lahedalt; kahetoalisest korterist on suurem tema pere koduks (mina, abikaasa, tütar 3 a., poeg 1 a.), köök, vannituba, WC ja esik, kordamööda kasutamiseks selle perega kes elab väiksemas toas (3 inimest). Väljalõikele on peale trükitud tõlge eesti keelde. Karikatuur kirjeldab NSVL viletsaid korteriolusid.


Lisaks veel paar praktilist videosid


Karikatuuri Analüüsi Tööleht

Allpool pakume Sulle iseseisvaks õppimiseks või rühmatööks meie analüüsivormi. Vajadusel saad seda ka välja printida ja kasutada abimaterjalina klassiruumis.

Suur põgenemine 80

Tänavu möödub 80 aastat 1944. aasta hilissuvest ja sügisest, mil sissetungiva Nõukogude armee eest põgenes Eestist umbes 80 000 inimest, kellest paljud ei jõudnud kunagi sihtkohta. Kuna valdav osa põgenejatest lahkus Eestist meritsi, nimetatakse seda lahkumislainet ka paadipõgenemiseks. Paljud lahkusidki väikestes kaluripaatides, mille üht näidist saab näha ka Vabamu püsiekspositisoonis “Vabadusel ei ole piire”. Mindi ka suuremate laevadega, näiteks Vabamu asutaja Olga Kistler-Ritso oli nende tuhandete seas, kes said ühele viimastest Tallinna reidilt lahkunud saksa sõjalaevadest.

Vabamu ja paljud teised mäluasutused ning kodanikualgatused üle Eesti peavad seda ränka perioodi Eesti ajaloos meeles erinevate üritustega. Toome siinkohal valiku sündmustest, mis 2024. aastal Eestis suurpõgenemise mäletamiseks ja mälestamiseks aset leiavad:

14.03: emakeelepäeval toimus Riigikogu konverentsisaalis auhinnatseremoonia, kus tehti teatavaks „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“ Eesti koolinoorte seas tehtud esseekonkursi võitjad.

2024 kevad: Kodumaalt lahkuma sunnitute mälestuse jäädvustamiseks kuulutab Eesti Mälu Instituut välja foto- ja videokonkursi noortele vanuses 12 kuni 25 eluaastat, töid oodatakse kuni 20. juunini 2024.

Juuni – november: Põgenemisteemalise välinäituse avamised kuues erinevas asukohas Eestis.

20.-21.07: Paide-Tartu-Mõniste ajalookonverents “Piirideta represseeritud ehk valu mälu on pikk”.

4.–9. august: Eesti Mälu Instituudi suvekool eesti päritolu noortele väljaspoolt Eestit “Saatuseaasta 1944”.

2.-11. august: Kihnus Metsamaa pärismustalu  etendus “Kodoaknad ei unu”.

10.08: Hiiumaal Kalana jahisadamas korratakse purjekas “Enge” viimast põgenemist, purjelaev  ”LISETTE” lahkub Kalana sadamast ja suundub Rootsi, Dalarö sadamasse. Sealne rannarahvas (kohalik ajalooselts) võtab vastu ja korraldab väikese ajalootunni.  Vastuvõtt Rootsis Dalarö sadamas 12.08 kl 13.00.

24.08: Haapsalu Kultuurikeskuses konverents „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas”. Andmebaasi „Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas“ esitlus. Dokumentaalfilmi esilinastus. Film toob vaatajani põgenike aitamise teema, põgenike ja naasjate lood Rootsi näitel ning ilmestab põgenike jäetud tühimikku Eesti ühiskonnas. Õhtul Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Haapsalu Toomkirikus. 

07.09: Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Tartu Pauluse kirikus. 

  • Rootsi Eestlaste Liidu Eesti sõjapõgenike mälestustseremoonia Gotlandil, EMI dokfilmi ja paadipõgenikele pühendatud artiklikogumiku esitlus ja näituse avamine.

13.09: erinevad loengud, kontserdid, kaitseväe territooriumi külastused ning muud üritused Visbys  

14.09: asetatakse pärg Gotlandi Slite sadama läheduses ning külastatakse erinevaid kohti koos delegatsioonidega. Tseremoonial osalevad Läti-Leedu-Eesti parlamendi spiikrid.

16.-29.09: üle-Eestiline ajarännak kooliõpilastele 1944 põgenemise teemal, korraldab ERM koostöös Eesti Ajaloo-ja Ühiskonnaõpetuse Seltsi ja Eesti Mälu Instituudiga.  

19.09: Tallinnas:

  • 17.15 – 17.30  Tseremoonia Tallinna Vabaduse väljakul Vabadussamba jalamil. 
  • 18.00 -19.00 Jumalateenistus Tallinna Jaani kirikus 

20.09: Põlvkondade kohtumine Pärnu muuseumis 15.00

  • 17:00 kohtumine suurpõgenemise mälestusmärgi autori Elo Liiviga.

21.09: Pärnus suurpõgenemise mälestusmärgi avamine kell 15.30.

  • Mälestusüritus Puises, korraldavad Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne ringkond. 
  • 19:00: Raimo Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele“ (1989, op. 40) ettekanne Tallinnas Kaarli kirikus. 
  • Kihnu muuseumis  «Ülemere Ruõtsi 1944», kordumatute lugude ja fotodega stende ühendava näitus avab eestlastele traagilisse 80 aasta taguse augusti ja septembri paadipõgenemise. 

27.09: Konverents Saaremaa muuseumis Kuressaare lossis

03.11: ERKÜ aastakonverents “Minna ei taha, aga jääda ei saa” Chicagos, õpilaste kontsert, kohtumine eesti lastega teistest osariikidest. 

FILMID – SAATED – DIGIKOGUD 

DOKUMENTaal: Filmis avaldab Jüri Hansen katkendeid oma elupäevikust: põgenemine, töö, eestluse hoidmine, pensionipõlv, mälestused Eestist. 

Intervjuu filmitud 2011.a. Koitjärve, Rootsi. “See oli 1944.aasta mil me tulime Rootsi ja tulime välja Hiiumaalt ühe kolmemastilise purjekaga mille nimi oli ”ENGE”.”- nii algab Jüri lugu…

Filmiprojekt (22 min) Torontos 

Minu rahvarõivad /// My folk costume Maie Ilves; Ood Kihnule /// Ode to Kihnu Jaan Klaas; Kus on Aino /// Where did Aino go Anne Mai Kaunismaa;  

Mälestuste mustrid /// Patterns of memory Leida Kilu; Minust saab voorimees /// When I grow up…Tamara Norheim-Lehela 

www.ruudiproductions.com 

  

KOGU ME LUGU – Eesti Mälu Instituudi  poolt 2013-2022 kogutud videoteek, vt märksõna “põgenemine läände”

Andmebaas Eesti sõjapõgenikest Teises maailmasõjas

 Dokumentaalfilm “Tüdruk raudse eesriide tagant”:

ERRis on valmimisel dokumentaalfilm pagulusest seoses suurpõgenemise 80. aastapäevaga 2024. a “Eesti on vaataja silmades” autor Maarja Merivoo-Parro, režissöör Andres Lepasar.

Samuti on Vikerraadios tegemisel raadiosaadete sari eestlastest hajalas.

 Suurpõgenemise kohta saab täiendavat infot portaalist Global Estonian.

Suur tänu info eest Eesti Vabariigi välisministeeriumile!

Üleilmsed eestlased: aita luua Vabamu uut näitust

2025. aastal avab Vabamu uue suurnäituse, mis võtab kokku eestlaste liikumise ajaloo läbi 20. sajandi kuni tänase päevani, luues sildu kogukondade vahel üle maailma. Eesti ei asu ainult siin kohapeal, vaid läbi ajaloo on Eestit suuremaks teinud ka need, kes on siit läinud mujale. 

Mis? 

Eestlased on alati liikunud mööda maailma ringi: ütles ju juba Hemingway, et igas sadamas on vähemalt kaks eestlast (täpsemalt ütles ta küll koguni: ajakirjanikku). On mindud sunniviisiliselt, aga ka vabatahtlikult: küll otsima tõotatud maad kusagil kaugemal, põgenetud okupantide ja repressioonide eest, otsitud enese määramise ja teostamise võimalusi kusagil sallivamas keskkonnas. 

Kes? 

Kuraatorid: Ede Schank Tamkivi, Martin Vaino, Terje Toomistu 

Koostööpartnerid: riigi- ja erasektor ning eesti kogukonnad välismaal 

Millal? 

Näituse üleilmsetest eestlastest avame 2025. aasta suve hakul, enne laulupidu ja ESTO päevi.  

Kuidas? 

Et näitus õnnestuks, vajame Sinu ja kõigi teiste üleilmsete eestlaste abi. Elad väljaspool Eestit või oled hiljem Eestisse tagasi kolinud? Või ehk on Su ema, onu või vanaisa kunagi Eestist väljaspool elanud?  

Saada meile foto oma Eestist ja kirjelda paari lausega, kuidas Sinu pere, sõbrad ja kodukoht esindab Eestit. Nii võib ka Sinu lugu saada osaks üleilmsete eestlaste näitusest! 

Võid ka meile kirjutada: ede@vabamu.ee või martin@vabamu.ee

Foto: San Francisco Eesti Seltsi FB-grupist