Foto: THETALLINNCOLLECTOR
Vabamu kogude moodustamisega alustati 1998. aastal. Nüüdseks on muuseumi kogudesse aastate jooksul kogunenud üle 40 000 museaali. Jagame teiega esemeid, mis on seotud olulisemate sündmuste ja teemadega Eesti ajaloos 20. sajandi teisel poolel. Need esemed, väikestest rinnamärkidest kuni põgenikepaadini, jutustavad lugusid, kuidas eestlased raske aja kiuste hakkama said ega kaotanud lootust vabadusele ning omariiklusele.
Alljärgnevalt anname oma lugusid jutustavate esemete abil ülevaate 1980ndatest Eesti NSVs ehk perioodist, mil Nõukogude Liit juba igast nurgast kärisedes tegi veel viimaseid jõupingutusi liiduvabariikide enda haardes hoidmiseks.
Vaade ENSV ellu läbi telekanali
Noored, kes pole elanud Nõukogude Liidus, saavad tollasest eluolust realistliku ja tragikoomilise pildi ETV seriaalist “ENSV”
Eesti NSV materjalid maailma parima ülikooli raamatukogus USAs
Stanfordi ülikooli raamatukogudes on nüüd Vabamu kogudest ülevaade
Meenutused, faktid, veidrused ja olud
Põhjaliku ja faktiküllase ajaloolise ülevaate nõukogude okupatsiooniaja majandusest ja elukorraldusest saab raamatust “Nõukaaeg”
Lisame ka linki Kristo Siigi ajalooteemalisele kanalile
Vabamu kogudest
KGB nägi ja kuulis kõike
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ehk Eesti NSV KGB oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroole ning mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ja elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine. Seda tehti kodanike järele nuhkides ning nende tegevust ja kõnesid erineval viisil salvestades. 1980ndatest pärinev mikrofon oli nii pisike, et seda sai nõelaga riiete külge kinnitada ja see võimaldas KGB nuhkidel märkamatult inimeste vestlusi pealt kuulata.
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevus lõppes 1. detsembril 1991. aastal.
Brežnevi-aegne propagandaplakat
Leonid Brežnev (1906–1982) oli Nõukogude Liidu poliitik ja riigijuht. Brežnev oli NLKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1964–1966 ja peasekretär aastatel 1966–1982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees aastatel 1960–1964 ja 1977–1982.
Brežnev alustas karjääri maamõõtjana, 1930ndatel tegi aga kommunistlikus parteis kiire tõusu, jõudes enne II maailmasõda ÜK(b)P Dnipropetrovski oblasti keskkomitee sekretäri ametikohani. Aastatel 1950–1952 oli Brežnev Moldaavia KP KK I sekretär ning aastatel 1953–1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Peapoliitvalitsuse ülema asetäitja.
Aastal 1954 viidi Brežnev Nikita Hruštšovi ettepanekul üle Kasahhi NSVsse, kus ta töötas Kasahstani KP KK II sekretärina ning 7. maist 1955 kuni 6. märtsini 1956 esimese sekretärina. Aastal 1956 tuli ta tagasi Moskvasse ja töötas kuni 1960. aastani NLKP KK sekretärina.
Aastast 1960 oli Brežnev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohal. 1963. aastal naasis ta sekretariaati ja osales Nikita Hruštšovi kukutamises. 1964. aastal valiti Brežnev Hruštšovi asemele NLKP KK peasekretäriks ning ta hakkas valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni.
Kui välispoliitikas oli Brežnevi aeg suhteliselt edukas – 1968. aasta Praha kevade mahasurumine, 1975. aasta Helsingi protokollile allakirjutamine ja 1980. aasta Moskva olümpiamängud –, siis majanduses toimus järkjärguline stagneerumine. 1970ndate lõpuks oli Brežnevi töövõime varem läbi elatud haiguse tagajärjel tugevalt halvenenud ning oma elu viimasel kahel aastal oli ta praktiliselt töövõimetu.
Brežnevi valitsusaja lõppu hakatigi nimetama stagnatsiooniajaks, mil värviliste plakatite abil üritati inimesteni üldise mandumise taustal viia sütitavaid propagandasõnumeid. Antud juhul trükiti plakatile jupp Brežnevi 21. oktoobril 1980 peetud kõnest NLKP Keskkomitee pleenumil: „Seltsimehed! Meile kõigile on selge, et rahva heaolu tõstmine pole mõeldav majanduse efektiivsuse suurendamiseta ja kogu ühiskondliku tootmise intensiivistamiseta!”
Plakatit trükiti 4000 tükki, tüki hind oli 10 kopikat. Plakatit oli võimalik kokku voltida selliselt, et tekstist jäi näha vaid osa: „Seltsimehed! Meile kõigile on selge, et rahva heaolu tõstmine pole mõeldav L. Brežnev Kõne NLKP Keskkomitee pleenumil. 21. oktoobril 1980”.
Plakati autor oli kunstnik Ülo Emmus. Toimetaja R. Järvi. Tallinn, Kirjastus Eesti Raamat 1980.
Suhkrut sai osta vaid talongide eest
1980ndate lõpuks oli Nõukogude Liidus rakendatud plaanimajandus kokku kukkunud. Turumajandusele ülemineku aastail 1989–1991 polnud Eestis poodidest praktiliselt mitte midagi osta, kõikjal haigutasid vaid tühjad riiulid. Vähese olemasoleva kauba õiglaseks jaotamiseks tarbijate vahel mõeldi 1989. aasta lõpuks välja talongisüsteem, mille kasutamist jätkati kuni Edgar Savisaare valitsuse ametisse asumiseni 1992. aastal.
Talongide alusel sai osta kindla koguse piima, juustu, leiba, võid, seepi, alkoholi ja muid igapäevaseid tarbekaupu. Nii oli näiteks ühele inimesele ette nähtud pool liitrit piima päevas, üheks kuuks ettenähtud või kogus oli aga 400 grammi ehk tänases mõistes kaks pakki.
Iga maakonna talongidel oli oma kindel number. Vabamu kogudes on talong numbriga 526137 suhkru ostmiseks Tallinna kauplustest juulis 1989. Ilmselt jäi talong lunastamata, kuna talongide olemasolu ei tähendanud, et antud kaupa ka poest saada oli – tihti olid ka talongikaubad otsas.
Gorbatšov ringreisil Eestis
Nõukogude Liidu viimane juht, Mihhail Gorbatšov, külastas Eestit 19.–21. veebruaril 1987, täpselt kuus kuud enne ajaloolist Hirvepargi rahvakogunemist.
Gorbatšov ei toetanud küll isiklikult Eesti iseseisvumist, kuid kaks tema algatatud initsiatiivi – perestroika (uutmine) ja glasnost (avalikustamine) – rajasid teed sündmustele, mis viisid iseseisvuse taastamiseni.
Gorbatšov ja tema abikaasa Raissa viibisid Eestis kolm päeva. Nende külaskäik algas Lenini memoriaalile lillede asetamisega, seejärel külastati tekstiilivabrikut Marat, Tallinna Polütehnilist Instituuti ja Tallinna raekoda. Gorbatšov pidas ka kõne Eesti komsomoli (partei noorteorganisatsiooni) kümnendal kongressil, kus kogemata nimetas eestlasi noorteks lätlasteks. Ta kohtus kommunistliku partei veteranide esindajatega ning ajas ka tänaval tavainimestega juttu.
Teisel päeval viidi Gorbatšovid Paide rajooni 9. Mai nimelisse kolhoosi, kus muu hulgas tehti üllatusvisiit perekond Poomide koju, et näidata parteijuhile, kuidas kohalikud kolhoosnikud elavad.
„Sain oma elu suurima ehmatuse osaliseks, kui nägin meie maja ees peatumas autokolonni,” jutustas hiljem pereema Leini Poom. Tema jaoks oli see külastus nii suur ehmatus, et esimese reaktsioonina üritas ta tagaukse kaudu põgeneda. Sensatsiooniline lühivisiit jõudis hiljem ka Moskva ajalehtede esikülgedele.
Luba külastada Saaremaad
Eesti saared olid nõukogude ajal paigad, kuhu pääsemine oli üsna raske või sootuks keelatud, sest tegemist oli piiritsooniga. Seega pääses Saaremaale vaid lubade ja hiljem külaliskaartide olemasolul. Sissesõitu saartele reguleerisid rajooni täitevkomiteed.
1988. aastal kinnitasid Kingissepa, Haapsalu ja Hiiumaa rajooni täitevkomiteed ühised eeskirjad piiritsooni sissesõiduks. Piiratud sissesõidu ajal tuli Kuivastus koos passiga esitada kas külaliskaart, puhke-, turismi- või ravituusik, komandeerimistunnistus, telegramm matusele sõidu või raske haige külastamise kinnitamiseks või õpilaspilet nendel, kes õppisid rajoonist väljaspool.
Kakskeelne külaliskaart nr 7970 sõiduks Kingissepa rajooni (tänane Saare maakond) on välja antud vahemikuks 15.06–15.07.1988 Valter Olonenile, keda kutsus külla saarlane Silja Tammeleht.
Sinivalge külaliskaardi peal on Saaremaa kujutis koos sealsete olulisemate paikadega. Kaardi allservas on tekst: „Ei paremat pole kuskil pool kui suisel ajal Saaremaal …”
Soome TV oli eestlastele aken maailma
Paljude eestlaste jaoks oli Soome televisiooni vaatamine külma sõja ajal ainus aken läänemaailma ja võimalus piiluda raudse eesriide taha. Tõsi küll, Soome televisioon oli nähtav vaid Põhja-Eestis ja telepildi kvaliteet sõltus sageli ilmast või nõukogude segajate tööst.
Soomlased olid vägagi teadlikud, milline sõõm värsket õhku oli nende teleprogramm naabritele Soome lahe vastaskaldal, seega hakati 1980ndatel Põhja-Eesti elanikeni toimetama järgmise nädala detailseid telekavasid. Neid trükiti siin hoogsalt kirjutusmasinatega ümber ja levitati või müüdi põrandaaluse materjalina nii tuttavatele kui ka võõrastele salaja edasi.
Mõned näited, mida tol ajal Soome TVst näha võis:
Esmaspäev: 20.30 TV-1 Sherlock Holmes. 12.08, 19.08, 26.08, 9.09.
Kolmapäev: 22.30 TV-1 MTV konsertti. 16.10.
Reede: 20.30 TV-1 Varustuskuntasoittukunta. 6.12.
Antud õpiamps valmis koostöös Eesti Keeletoimetajate Liidu projektiga “Kutsu keeletoimetaja külla!”, mille eesmärk on tuua tekstide toimetamise vajadus ja sellest saadav kasu inimeste teadvusse ning tutvustada keeletoimetaja kui tekstide väärindaja tööd.
Kasutatud allikad:
Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kogu
Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja Stanfordi ülikooli raamatukogu vahelise projekti „Kistler-Ritso Eesti SA/Vabamu olulisemate artefaktide kogu digiteerimine, säilitamine ja nende juurdepääsetavus“ materjalid.[/vc_column_text][vc_row_inner css=”.vc_custom_1491041894574{padding-top: 40px !important;}”][vc_column_inner][/vc_column_inner][/vc_row_inner][/vc_column][vc_column width=”1/6″][/vc_column][/vc_row]