Pilt: David Clay
Millal täpselt minu arvamus minu omaks sai?
Tõenäoliselt elus oled märganud, et inimestel on raske oma seisukohta muuta paljudes olulistes küsimustes. Isegi kui nad seisavad silmitsi uue teabega, mis seab kahtluse alla nende väljakujunenud veendumusi, usuvad inimesed ikka oma “tõde”.
1966. aastal inglise psühholoog Peter Wason töötas välja kuulsa the Wasoni valimise ülesanne. Sellega ta tõestas, et enamik inimesi ei suuda oma hüpoteese või uskumusi tõhusalt testida ega nende suhtes kriitilised olla. Selle asemel, et proovida oma hüpoteesi testida või ümber lükata, kipuvad inimesed seda hoopis kinnitama. Edasi ta toob kasutusele termini confirmation bias, mida eesti keelde tõlgitakse kui kinnituskalduvus. Selle sisu seisneb selles, et me alateadlikult kipume informatsiooni tõlgendama nii, et see kinnitaks meie juba olemasolevaid uskumusi ja ootusi. See kehtib eriti nende ideede kohta, millega oleme väga seotud emotsionaalselt, näiteks kultuurilised, rassilised, etnilised või muud identiteedi erinevused, COVID, kliimamuutused, sõjalised konfliktid jne. Paraku on nii, et me otsime teavet, mis ainult toidab meie arusaamu “tõest”, ja ignoreerime teavet, mis on sellega vastuolus.
Infoühiskonnas oleme kõik teabe tarbijad ja levitajad, kuid mõnikord info on tõestatud ja õige ja mõnikord on kallutatud ja vale. Selge, et iga inimene võiks mõelda oma strateegiale, mille abil ta suudaks kallutatud teavet ära tunda ning piirata oma eelarvamuste mõju tugevust ja paratamatust.
Meie eelarvamuste juured ja elu hubases infomullis
Chimamanda Ngozi Adichie räägib ühe “ainsa loo” negatiivsest mõjust, mida võib-olla me kuulsime lapsepõlves ja mis hakkab kujundama meie hoiakuid ja uskumusi tulevikus.
Oma youtube kanalil Kätriin Huttunen seletab oma sõnadega, kuidas confirmation bias mõjutab meie arusaama maailmast ja milliseid käitumisstrateegiad aitavad meid vältida kognitiivseid lõksu.
Kuidas vähendada eelarvamusi? Kriitiliselt mõelda.
Lugemiseks soovitame Sulle artiklit koolitaja Raimo Ülavere blogist, kus ta muuseas kirjutab sellest, kuidas mõnuaine dopamiin mõjutab meie käitumist faktide selekteerimisel.