Okupatsioonipropaganda plakatikunstis

Okupatsioonipropaganda plakatikunstis

Vabamu kogude moodustamisega alustati 1998. aastal. Nüüdseks on muuseumi kogudesse aastate jooksul kogunenud üle 40 000 museaali.  Need esemed, väikestest rinnamärkidest kuni põgenikepaadini, jutustavad lugusid, kuidas eestlased raske aja kiuste hakkama said ega kaotanud lootust vabadusele ning omariiklusele.

Jagame teiega esemeid, mis on seotud olulisemate sündmuste ja teemadega Eesti ajaloos 20. sajandi teisel poolel. Koostöös Stanfordi ülikooli raamatukoguga on Vabamu kogudes värskelt digiteeritud hulk esemeid, mis pole seni ühelegi näitusele jõudnud, kuid annavad ilmeka ülevaate erinevaid lähiajaloo perioodidest.

Alljärgnevalt anname ülevaate plakatikunstist nõukogude ja saksa okupatsiooni päevil.

Näitus Rahvusraamatukogus

Nõukogude plakatikunst

Rahvusraamatukogu on küll külastajatele ehituse ajaks suletud, kuid seal toimunud näitused elavad edasi piltidel

Ülevaade plakatikunstist

Kaante vahele kogutud

Tuntud ja haruldastest nõukogude propagandaplakatitest on koostatud ka ülevaatlik raamat

Sotsiaalmeedia-eelsel ajal

Plakat kui sõnumilevitaja

Ajaloomuuseumil on põhjalik ja ülevaatlik kogu nõukogude propagandaplakatitest

22. juunil 1941 algas sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, hoolimata samade riikide vahel kaks aastat varem sõlmitud mittekallaletungilepingust. 1941 juuli alguses jõudis lahingutegevus Eesti pinnale, mille tulemusel vahetus sügisel Nõukogude okupatsioonivõim Saksa okupatsiooniga.

Värviline eestikeelne propagandaplakat “Tee vabadusele 22. juuni 1941” Saksa okupatsiooni ülistuseks kujutab esiplaanil sõdurit haakristilipuga, tagaplaanil sõdureid “vabastatud” riikide lippudega, sh sinimustvalge Eesti lipuga. Plakat on vasakust servast kolmandiku ulatuses rebenenud. 

Nõukogude propagandaplakatil “1944” sümboliseerib punalipuga sõdur vabastajat. Plakati taustal on fotokollaažina mustvalged fotod II maailmasõjast. Fotode allkirjad on eesti ja vene keeles. Fotod on paigutatud kronoloogiliselt, vastavalt Eesti linnade vabastamisele Saksa okupatsioonist – Narva, Võru, Tartu jne. Plakat on välja antud Eesti ala Saksa okupatsioonist vabastamise 40. aastapäeval. Kunstnik Aarne Mesikäpp, kirjastus “Eesti Raamat” 1984, hind 15 kopikat.

Nõukogude Liidule omaselt planeeriti majandust viisaastakute kaupa. Kiire ja suuremahuline tootmine plaani täitmiseks tõi tihti kaasa kvaliteedi languse, kuid propaganda abil üritati igal võimalusel rõhutada, et tootmisprotsess ja toodete kvaliteet on hea.

“Töötada täna paremini kui eile, homme paremini kui täna” sõnumiga plakat propageerib kvaliteedimärgi abil viisaastakuid. Plakatil kujutatud kvaliteedimärki võis leida erinevatelt esemetelt, alustades korterivõtmetest lõpetades lillevaasidega, tähistades nii “eriti kvaliteetset toodangut”.

1978. aastal Tallinnas toodetud plakati kunstnik oli Viktor Sinjukajev ning iga soovija sai seda osta 10 kopika eest. 

19. juulist kuni 3. augustini 1980 toimusid Moskvas XVII suveolümpiamängud, mille purjeregatt korraldati 20.-30. juulil Tallinnas. Sel puhul kerkis Tallinnasse palju uusi hooneid, ehitati välja Pirita sadamasse viiv uus neljarealine tee ning valmistati ohtralt erinevaid suveniire. Ilmselt suuremal osal eestlastest oli kodus mõni olümpiaregariteemaline ese – näiteks Polümeeri tehases vahtplastist valmistatud regati maskott hülgepoeg Vigri või Normas toodetud plekist rinnamärgid.

Antud olümpiaregatile pühendatud plakatil on kujutatud kahte purjesportlast ning ametlikkuse lisamiseks on üleval paremas nurgas Moskva olümpiamängude logo. Kunstnik Ülo Emmus. Hind 12 kopikat. 

Interliikumise protestiplakat “Lõpetada forsseerimine riigikeele vastuvõtmisega!” pärineb 1980ndate aastate lõpust. Interliikumine oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. See (tahtlikult?) grammatiliselt valesti kirjutatud plakat on pärit Interliikumise meeleavalduselt, kus protestiti keeleseaduse vastu. 18. jaanuaril 1989 võeti vastu Eesti NSV keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taas riigikeeleks. Selle kõige tähtsam säte oli, et ka venekeelsed asutused pidid tagama eesti keele kasutamise võimaluse.

Kasutatud allikad:

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu kogu

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ja Stanfordi ülikooli raamatukogu vahelise projekti „Kistler-Ritso Eesti SA/Vabamu olulisemate artefaktide kogu digiteerimine, säilitamine ja nende juurdepääsetavus“ materjalid.

Kas see leht oli kasulik?