Kursus koosneb viiest peatükist, milles vaadeldakse lähemalt vastupanu erinevaid vorme nõukogude võimule aastatel 1940 – 1991. Võrreldes lühikese Saksa okupatsiooniaegse vastupanuga oli see kordades intensiivsem, väljendus erinevates vormides ning teravas vastupanus võimudega.  

Eesti iseseisvus mängiti maha 1939. aasta augustis, kui kahe suurriigi vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, mille salajase lisaprotokolli alusel jagasid Hitler ja Stalin omavahel Ida-Euroopa. Balti riigid määrati  Nõukogude Liidu mõjusfääri.  Eesti kaotas oma iseseisvuse lõplikult 1940. aasta suvel, punaarmee väebaasid oli selleks ajaks juba pea aasta olnud Eesti territooriumil. Neile, II maailmasõja keerises toimunud sündmustele, järgnes  pool sajandit kestnud okupatsioonide periood. Püüd iseseisvuse poole algas täpselt siis, kui olime sellest ilma jäänud, lihtsalt aastakümneid võideldi oma riigi, vabaduste ja väärtuse eest erinevalt.  

Vastupanuvõitlus võõrvõimule ei tähendanud ja ei tähenda ka tänapäeval vaid relvastatud vastuhakku, see kätkeb ka põhiseadusliku riigivõimu taastamist ja eksiilvalitsuse tegevust, koolinoorte põrandaalust organiseerumist, läbi terve okupatsiooniaja toimunud protestiaktsioone, kuni Eesti aadete ja väärtuste alalhoidmiseni. Eesti ei alistunud kunagi ja vastupanu erinevates vormides kestis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal. 

• Kopeeri link