Kuidas üks rahvas sai näljaga “rahustatud”. Holodomor.

Stalini jaoks aktiivsed kommunismi vastased ja rahvuslikud liikumised Ukrainas kujutasid eksistentsiaalset ohtu. Diktaator kartis, et Ukraina rahva vastupanu võib jõuda ka Moskvani. Aastatel 1932–1933 pärast põllumajanduse sunniviisilist kollektiviseerimist Nõukogude Liitu tabas suur nälg. Kõige rohkem sai kannatada NSV Liidu kõige suurem teravilja kasvatuspiirkond, viljakas Ukraina. Valitsusametnikud ja relvastatud kolhooside aktivistid olid saadetud küladesse vilja ja toitu konfiskeerima. Julm ja halastamatu konfiskeerimine jätkus kuni 1933. aastani, sunniviisiline kollektiviseerimine muutus ülevalt korraldatud massinäljahädaks, tuhanded pered olid määratud nälga surema. Ligi 60 aastat Nõukogude võim varjas fakte suurest näljast ja inimeste massilisest surmast. Isegi Ukrainas paljud ei teadnud Holodomorist peaaegu midagi, kuni 1991. aastal riik sai iseseisvaks, arhiivid olid nüüd kõigile avatud ja nii sai kogu maailm teada tõe Holodomorist. Miks omal ajal maailm ei reageerinud sellele tragöödiale ja mida ütlevad selle kohta tänapäeva ajaloolased?