Kui lühidalt, siis sotsialism on ideoloogia, mis proovib lahendada sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sotsialismi eesmärk on luua ühiskond, mis põhineb kollektiivsel otsustamisel ja majanduse demokraatlikul juhtimisel.

See on teoorias, aga kuidas oli praktikal. Kas kellelgi õnnestus edukalt sotsialismi üles ehitada?

Meil siin Eestis seostatakse sotsialismi kuulutanud riike (näiteks NSV Liit, Hiina, Kuuba) sageli repressioonide, defitsiidi ning õiguste ja vabaduste allasurumisega. Need näited kinnistasid paljude inimeste teadvuses negatiivse kuvandi sotsialismist ja suurendasid skeptilisust selle järgijate suhtes. Külma sõja ajal kasutasid lääneriigid (eriti USA) aktiivselt antisotsialistlikku propagandat. Sellised sõnad nagu “kollektivism” või “valitsuse sekkumine” võiksid ettevõtlikkust väärtustama harjunud inimestes tekitada negatiivseid tundeid. USAs isegi sotsialism muutus peaaegu ropp sõnaks, seostatakse vaenlasega või ohuga, mis on oma loomult “ebademokraatlik”.

Liberaalsetes ja kapitalistlikes riikides sotsialismi vastandatakse ka vabaturu ideele. Sotsialismist saab osa poliitilistest debattidest ja seda tihti esitatakse teadlikult negatiivses valguses, et vastaseid diskrediteerida (näiteks, nimetades neid sotsideks). Tasub aga mainida, et sotsialismi negatiivne tähendus põhineb sageli konkreetsetel ajaloosündmustel, poliitilistel võimuvõitlustel ja propagandal. Viimastel aastatel, eriti noorte seas, on kasvanud huvi sotsialismi kui alternatiivi olemasolevatele sotsiaalmajanduslikele mudelitele vastu.

Analüüsime siis koos, kas sotsialism on tõesti eraomandi vastu, kas see sobib kokku demokraatiaga ja kas sellel ideel on veel võimalus, võib-olla mingil muudetud kujul viia ühiskond edu ja õitsenguni.

Oleme koostanud Sinu jaoks lühikursuse, kus analüüsime sotsialismi idee ajalugu, näiteid edukatest ja ebaõnnestunud praktikatest, kuid ka kaasaegse vasakpoolse liikumise tugevaid ja nõrku külgi. Ühest peatükist teise liikumiseks pead vastama paarile kontrollküsimusele.

• Kopeeri link