Infosõja kaevikutes

Koostöös Demokraatia Akadeemiaga kutsume huvilisi osalema 5. aprillil kl 16 NoVa arutelus “Noored sõdurid infosõja kaevikutes”, kuhu on oodatud argumenteeritult oma arvamusi avaldama kõik ühiskondlikest teemadest huvitatud 14-19aastased noored.

Arutelu juhatavad sisse Tallinna ülikooli sotsiaalmeedia teadurid, kes annavad ülevaate väärinfo levitamise võtetest tänases infoühiskonnas. Heidame pilgu propaganda ajalukku, uurime, kas ja milliseid kanaleid 21. sajandi infokülluses uskuda ja usaldada – kas “vana meediat” või “sõltumatuid” tiktokkereid/tviitijaid ning vaatame Bellingcat uuringut valeinfo levitamisest Ukraina sõjas. Arutleme selle üle, miks teatud väärinfot on nii lihtne uskuda ja selle uskujaid nii raske ümber veenda.

Arutelu käigus jagunetakse kolme gruppi vastavalt järgmistele teemadele: 

  • propaganda tööriistad;
  • arvamused/hoiakud vs teadmised/faktid;
  • sisuloojate ja sotsiaalmeedia võim.

NoVa üritused on huvilistele tasuta, ent kuna kohtade arv on piiratud, siis palume end arutelule kirja panna siin

NoVa arutelu: Kuhu kõik naised jäid?

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks võtame sel korral arutusele naiste kaasamise erinevatel poliitilistel tasanditel.

Staazhikas poliitik, endine minister ja Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin ütles sügisel 2023 NoVa demokraatiapäeva arutelul: “Seal, kus on tõeline võrdsus, maksab mõistus. Seal, kus maksab toores jõud, kärkimine ja ülesõitmine, seal pole naistel midagi teha. Naised lähevad poliitikasse, et seal midagi konkreetset ära teha, mitte osaleda võimumängudes. Naistel ei ole aega oodata nii kaua, neil on nii palju muud teha.”

Nagu alati, on Lauristinil tuline õigus. Eesti elanikest on 52,4% naised (Statistikaameti andmetel elab Eestis 698 398 naist ja 633 426 meest), aga poliitikas on endiselt domineerivaks mehed. EV valitsuses on kaheksa mehe kõrval viis naist, riigikogu 101 saadikust on naisi 30, kohalikes omavalitsustes on olukord veelgi enam meeste poole kaldu. Samas esindab eestit Euroopa Komisjonis volinikuna Kadri Simson ja seitsmest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis on kaks naised.

Kutsume kõiki poliitikahuvilisi arutlema, kuhu siis naised poliitikas kaovad või miks nad sinna üldse ei tule. Arutlemas on esindajaid igalt tasandilt: Euroopa Parlamendi saadik Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), riigikogu liige Hanah Lahe (Reformierakond) ja Saue vallavolikogu liige Diana Poudel (kandideeris Eesti 200 nimekirjas). Arutelu juhib NoVa tootejuht Ede Tamkivi (parteitu).

Noorte Vabamu üks eesmärke on muuseas tõsta noorte huvi ühiskondlike otsustusprotsesside vastu, sh noorte valimisaktiivsust. Näiteks 2017. aastal viisime koostöös Sihtasutusega Liberaalne Kodanik (SALK) kohalike omavalitsuste valimisel läbi nügimisaktsiooni, mille tulemusel oli 16-17aastaste esmavalijate aktiivsus valimistel suurem kui 18-24aastastel.

Ühtlasi on viimane võimalus külastada Vabamu ajutist näitust “Välja ahju tagant!”, mis räägib naisliikumise 150 aastasest ajaloost Eestis. Kõik NoVa üritused on osalejatele tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, siis pane ennast palun kirja siin

Fotol hetk Vabamu näituse “Välja ahju tagant!” avamiselt märtsis 2023, autor Kristi Sits.

NoVa arutelu: võitlus naiste õiguste eest

Noorte Vabamu koostöös Euroopa Parlamendi Eesti esindusega kutsub noori 2023. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna nominentidele pühendatud aruteluüritusele, kus keskendume sel korral naiste õiguste kaitsele maailma eri paigus.

Arutelus osalevad Iraani Toetusorganisatsiooni esindaja Mal Keshmiri ja Tallinna Ülikooli doktorant Sandra Peets. Avasõnadega tervitab meid Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser. Vestlus toimub inglise keeles. Pärast ca 1h vältavat arutelu saavad kõik huvilised külastada ka Vabamu ajutist näitust “Välja ahju tagant!”, samuti pakume lisaks vaimutoidule ka kehakinnitust.

Sandra Peets

Paari sõnaga meie esinejatest:

Sandra Peets on ligi kümme aastat olnud Iraani vaatleja. Oma doktoritöö raames uurib ta pärsiakeelseid poliitilisi kõnesid ning huvitub ka laiemalt Iraani ja Lähis Ida ühiskondadest ja poliitikast. Igapäevaselt töötab ta akadeemilise kirjutamise ja rahvusvaheliste suhete õpetajana Audentese Rahvusvahelises koolis.

Mal Keshmiri on sündinud ja kasvanud Iraanis, ja on isiklikult kogenud diskrimineerimist ja allasurumist erinevates eluetappides. Mahsa Amini surm septembris 2022 tõukas teda kodanikuaktivimismile. Hetkel õpib Mal Tallinna ülikoolis sotsioloogia doktorantuuris ning on Iraani Toetusorganisatsiooni asutaja ja kõneisik. Nende eesmärgiks on toetada ja tutvustada Eestis tegutseva Iraani kogukonna tegevusi, et nihutada kultuurideülese mõistmise piire ja eelkõige võidelda naiste õiguste eest.

Mal Keshmiri

Tänavuse Sahharovi mõttevabaduse auhinna sai postuumselt Jina Mahsa Amini ning Iraani naiste vabadusliikumine “Naised, Elu, Vabadus!”. Auhinnale oli Euroopa Parlamendi saadikute poolt tänavu nomineeritud kolm naiste õiguste eest võitlemise algatust kolmest riigist:

  1. – Jina Mahsa Amini ja naiste elu ja vabaduse eest liikumine Iraanis;
  2. – Vilma Núñez de Escorcia ja Bishop Rolando José Álvarez Lagos Nicaraguast;
  3. – Naiste abordiõiguste eest võitlevad Justyna Wydrzyńska Poolast, Morena Herrera El Salvadorist ja Colleen McNicholas USAst.

Euroopa Parlament annab 50 000-eurost Sahharovi auhinda välja alates 1988. aastast tunnustamaks üksikisikuid või organisatsioone, kes on pühendunud inimõiguste ja põhivabaduste eest võitlemisele. Auhinda antakse välja nõukogude vastupanuvõitleja Andrei Sahharovi auks, kes oli noore termotuumafüüsikuna aidanud välja töötada vesinikupommi, kuid hiljem võitles isikuvabaduste eest Nõukogude Liidus, mistõttu võimud saatsid ta dissidendina asumisele, mille käigus ta pidas ka näljastreiki ja pandi haiglas sundtoitmisele.

Eelmisel aastal tunnustati Sahharovi auhinnaga vaprat Ukraina rahvast. Varasemate aastate Sahharovi auhinna võitjatest on mitmed hiljem osutunud ka Nobeli rahupreemia laureaatideks, sh Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi lõpetaja Nelson Mandela, Pakistani haridusaktivist Malala Yousafzai, Kongo arst Denis Mukwege ja Iraagi inimõiguslane Nadia Murad.

Kõik NoVa üritused on osalejatele tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, siis palun pane end kirja siin

Põlvkondade kohtumine

Tänavu 25.-28. märtsil möödub 75 aastat märtsiküüditamisest, mil nõukogude repressiivorganid viisid nelja päeva jooksul Eestist väevõimuga ära üle 20 000 inimese. Noorte Vabamu kutsub 26. märtsil kell 13.00 selle kurva sündmuse meenutamiseks kooliõpilasi Vabamusse kohtuma Siberisse küüditatutega, et kuulda nende isiklikke lugusid ja mõista inimsusevastaste kuritegude tõsidust. 

Jätkame juba regulaarseks saanud üritustesarja, täiendades lugude jutustamist praktiliste töötubadega Siberis kasutusel olnud töövahenditega, mille võtavad oma isiklikest kogudest kaasa Murtud Rukkilille Ühingu liikmed. Noored saavad proovida töövahendeid, millega Siberis villa kraasiti, vilti tallutati, pigitraati tehti ja tangu jahvatati. 

Kõik Noorte Vabamu üritused on osalejatele tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, anna palun oma osalemisest märku siin

Muuseumitund vabadusest

Ida-Virumaa, Tallinna ja Maardu vene emakeelega noortel on võimalus külastada Vabamut, et osaleda muuseumitunnis “Vabadus kui meie suurim varandus”.

Tund on mõeldud 7.-12. klassi õpilastele ning käsitleb sõja ja rahu teemat, rääkides lugusid eestlaste valikutest Teise maailmasõja ja sellega kaasnenud okupatsioonide ajal. Tund on osalejatele tasuta.

Väärtuspõhises ja aktiivõppele keskenduvas muuseumitunnis uurime Teise maailmasõja ja elulugude kaudu, milliseks võis ja võib kujuneda inimese elusaatus sõjakeerises ning karmi käe poliitika all. Millega ollakse valmis riskima, et seista oma kodumaa, lähedaste ja vabaduste eest ning mida need valikud endaga kaasa võivad tuua? Lähemalt analüüsime Eesti poliitilist olukorda ja valikuid Teise maailmasõja eel ja järel. Samuti räägime viie erineva inimese eluloo taustal vastupanust, põgenemisest ja võõra võimu eest rindele minemisest. Lisaks arutleme, mida saab meist igaüks ise ära teha, et kätte võideldud riiklikku iseseivust ja demokraatiaga kaasnevaid vabadusi hoida ja väärtustada.

Kestus: 90 minutit

Keeled: eesti või vene keel

Broneerimine: broneering@vabamu.ee või 668 0250.

Muuseumitundi on võimalik tellida 13.03 – 30.11.2023.

Maardust ja Ida-Virumaalt tulijatel on võimalik taotleda osalist bussisõidutoetust.

Muuseumitundide läbiviimist ja veebikursuse välja töötamist toetab Kaitseministeerium.